Erinevus lehekülje "MARE" redaktsioonide vahel
P (→Tähtsaimad leiud) |
P (→Tegevus) |
||
| 29. rida: | 29. rida: | ||
*1983-1993 kasutati laeva allveearheoloogiaklubi [[Viikar]] ekspeditsioonilaevana. | *1983-1993 kasutati laeva allveearheoloogiaklubi [[Viikar]] ekspeditsioonilaevana. | ||
*1994-1996 kasutati laeva [[Pakri saared|Pakri saarte]] ja [[Osmussaar]]e rannavete demineerimistöödel. | *1994-1996 kasutati laeva [[Pakri saared|Pakri saarte]] ja [[Osmussaar]]e rannavete demineerimistöödel. | ||
| − | *Alates 1998. aastast on laev leidnud kasutamist ka Eesti Geoloogiakeskuse mereekspeditsioonidel [[ | + | *Alates 1998. aastast on laev leidnud kasutamist ka Eesti Geoloogiakeskuse mereekspeditsioonidel [[Neugrundi madal|Neugrundi]] veealuse meteoriidikraatri uurimisel ja [[merepõhi|merepõhja]] geoloogilisel kaardistamisel. |
==Tähtsaimad leiud== | ==Tähtsaimad leiud== | ||
Redaktsioon: 4. veebruar 2011, kell 02:00
MARE on Eesti Meremuuseumi uurimislaev, mis on ehitatud 1968. aastal Zvenigovos, Putjakovi nim. laevatehases Marimaal.
Sisukord
Ajalugu
MARE ehitati traallaevaks MSTB-303 kalurikolhoosi Pärnu Kalur tarbeks laevaehitusinsener Heino Levaldi projekti järgi.
- 1982. aastal omandas laeva Eesti Meremuuseum.
- 1983. aastal remonditi MARET kapitaalselt.
- 1989. aastal ehitati laev põhjalikult ümber.
- 2008. aastal kohandati MARE põhjalikult ümberehitatuna spetsiaalselt merearheoloogiliseks uurimistööks Eesti vrakiregistri koostamisel.
Andmed pärast ümberehitust
- Pikkus - 18,20 m
- laius - 4,27 m
- süvis - 1,7 m
- kogumahutavus - 27
- peamasin - Valmet 612 DSIM
- masinavõimsus - 228 kW
- kohti laevaperele - 8
Uurimisseadmed
- CM 800 kahesageduslik külgvaatesonar
- kaks Garmin GPS satelliitnavigaatorit
- Fugawi elektronkaart
- Raymarine autopiloot
- Sea Lion videorobot
- EK-150 suruõhukompressor
- muud abivahendid
Tegevus
- 1983-1993 kasutati laeva allveearheoloogiaklubi Viikar ekspeditsioonilaevana.
- 1994-1996 kasutati laeva Pakri saarte ja Osmussaare rannavete demineerimistöödel.
- Alates 1998. aastast on laev leidnud kasutamist ka Eesti Geoloogiakeskuse mereekspeditsioonidel Neugrundi veealuse meteoriidikraatri uurimisel ja merepõhja geoloogilisel kaardistamisel.
Tähtsaimad leiud
- miiniveeskja JENISSEI - 1985
- tulelaev HIIUMADAL - 1994
- liinilaev RIKSENS STÄNDER - 1998
- suurtükilaev MEEME - 2000
- soomuslaev RUSSALKA - 2003
- reisilaev VIRONIA - 2008
- jäämurdja KRIŠJANIS VALDEMARS - 2008
Autor: Vello Mäss
