Erinevus lehekülje "Maasadam" redaktsioonide vahel
(toim) |
|||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
| − | ''' | + | '''Maasadam''', ka '''talurahvasadam''' on väljaspool kaubalinnu paiknenud ajalooliselt väljakujunenud kaubanduskoht, mida kasutasid peamiselt talupojad ja mõisnikud. |
| − | |||
| − | Eesti põhjarannikul kaubeldi maasadamate kaudu peamiselt Soomega, läänerannikul Riia, Pärnu, Tallinna, Kuramaa, Ojamaa ja Stockholmiga. Ajapikku keskvõim tunnistas maasadamate ajaloolist õigust, | + | Eestis asus enamik maasadamaid põhjarannikul ja Saaremaal. Kaubalinnad püüdsid nende kui võistlejate tegevust tõkestada, Rootsis ja Soomes kuulutati maasadamad 15.-16. sajandil isegi keelatuteks. Eestis võitlesid oma eeliste eest eeskätt Tallinn ja Kuressaare, Eesti allutamisega Rootsile hakkas keskvõim kaitsma omakorda Tallinna võimukuse vastu Viiburit ja Uusimaa linnu. |
| + | |||
| + | Eesti põhjarannikul kaubeldi maasadamate kaudu peamiselt Soomega, läänerannikul Riia, Pärnu, Tallinna, Kuramaa, Ojamaa ja Stockholmiga. Ajapikku keskvõim tunnistas maasadamate ajaloolist õigust, näiteks 17. sajandil lubati Virumaal tegutseda Vergi, Toolse ja Mahu maasadamal, 19. sajandi algul ka Käsmu ja Võsu maasadamal, Läänemaal Haapsalul. Kitsendused maasadamatele Soome lahel kaotati 1830. aastal. | ||
Autor: Enn Oja | Autor: Enn Oja | ||
| − | + | {{mereleksikon}} | |
| + | |||
| + | [[Kategooria:Sadam]] | ||
Redaktsioon: 25. detsember 2013, kell 22:01
Maasadam, ka talurahvasadam on väljaspool kaubalinnu paiknenud ajalooliselt väljakujunenud kaubanduskoht, mida kasutasid peamiselt talupojad ja mõisnikud.
Eestis asus enamik maasadamaid põhjarannikul ja Saaremaal. Kaubalinnad püüdsid nende kui võistlejate tegevust tõkestada, Rootsis ja Soomes kuulutati maasadamad 15.-16. sajandil isegi keelatuteks. Eestis võitlesid oma eeliste eest eeskätt Tallinn ja Kuressaare, Eesti allutamisega Rootsile hakkas keskvõim kaitsma omakorda Tallinna võimukuse vastu Viiburit ja Uusimaa linnu.
Eesti põhjarannikul kaubeldi maasadamate kaudu peamiselt Soomega, läänerannikul Riia, Pärnu, Tallinna, Kuramaa, Ojamaa ja Stockholmiga. Ajapikku keskvõim tunnistas maasadamate ajaloolist õigust, näiteks 17. sajandil lubati Virumaal tegutseda Vergi, Toolse ja Mahu maasadamal, 19. sajandi algul ka Käsmu ja Võsu maasadamal, Läänemaal Haapsalul. Kitsendused maasadamatele Soome lahel kaotati 1830. aastal.
Autor: Enn Oja
|
See artikkel on kirjutatud 1996. aasta Mereleksikoni põhjal. |
