Erinevus lehekülje "Meririst" redaktsioonide vahel
P |
|||
| (ei näidata 4 kasutaja 4 vahepealset redaktsiooni) | |||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
| − | '''Meririst''' | + | '''Meririst''' on millimallikas (''Aurelia aurita''), läbipaistva lillaka või roosaka ümmarguse lameda kummikuga (Ø 20—40 cm, [[Läänemeri|Läänemeres]] 10—20 cm) ainuõõsne karikloomade klassist. |
| + | |||
| + | Kummiku alapoolel olevat suuava ümbritseb 4 suurt rippuvat suusagarat. Meriristi on meredes, ka Läänemeres palju, elab pinnalähedastes veekihtides ja toitub planktonist, mida filtrib veest kombitsate abil. Nõrga ujumisvõime tõttu kandub sageli edasi [[hoovus]]tega. Meriristil on keerukas, põlvkondade vaheldumisega arengutsükkel; liigi tüüpiline põhikuju on meduus; polüüp on kõigest mõne mm pikkune. | ||
| + | |||
| + | Läänemere lõunaosas leidub vähesel määral meriseent (''Cyanea''), hoovustega kandub ta haruarva ka Soome lahe lääneossa. Läänemeres on ta kummiku läbimõõt kuni 30 cm, Põhja-Jäämeres kuni 2 m ja kombitsate pikkus 30—40 cm. | ||
{{Mereleksikon}} | {{Mereleksikon}} | ||
| − | [[ | + | [[Kategooria:Vee-elustik]] |
Viimane redaktsioon: 9. märts 2016, kell 01:13
Meririst on millimallikas (Aurelia aurita), läbipaistva lillaka või roosaka ümmarguse lameda kummikuga (Ø 20—40 cm, Läänemeres 10—20 cm) ainuõõsne karikloomade klassist.
Kummiku alapoolel olevat suuava ümbritseb 4 suurt rippuvat suusagarat. Meriristi on meredes, ka Läänemeres palju, elab pinnalähedastes veekihtides ja toitub planktonist, mida filtrib veest kombitsate abil. Nõrga ujumisvõime tõttu kandub sageli edasi hoovustega. Meriristil on keerukas, põlvkondade vaheldumisega arengutsükkel; liigi tüüpiline põhikuju on meduus; polüüp on kõigest mõne mm pikkune.
Läänemere lõunaosas leidub vähesel määral meriseent (Cyanea), hoovustega kandub ta haruarva ka Soome lahe lääneossa. Läänemeres on ta kummiku läbimõõt kuni 30 cm, Põhja-Jäämeres kuni 2 m ja kombitsate pikkus 30—40 cm.
|
See artikkel on kirjutatud 1996. aasta Mereleksikoni põhjal. |
