Erinevus lehekülje "Meririst" redaktsioonide vahel

Allikas: Mereviki
1. rida: 1. rida:
'''Meririst''', millimallikas (''Aurelia aurita''), läbipaistva lillaka või roosaka ümmarguse lameda kummikuga (Ø 20—40 cm, Läänemeres 10—20 cm) ainuõõsne karikloomade klassist. Kummiku alapoolel olevat suuava ümbritseb 4 suurt rippuvat suusagarat. Meriristi on meredes (ka Läänemeres) palju, elab pinnalähedastes veekihtides ja toitub planktonist, mida filtrib veest kombitsate abil. Nõrga ujumisvõime tõttu kandub sageli edasi hoovustega. Meriristil on keerukas, põlvkondade vaheldumisega arengutsükkel; liigi tüüpiline põhikuju on meduus; polüüp on kõigest mõne mm pikkune. – Läänemere lõunaosas leidub vähesel määral meriseent (''Cyanea''), hoovustega kandub ta haruarva ka Soome lahe lääneossa. Läänemeres on ta kummiku läbimõõt kuni 30 cm, Põhja-Jäämeres kuni 2 m ja kombitsate pikkus 30—40 cm.
+
'''Meririst''' on millimallikas (''Aurelia aurita''), läbipaistva lillaka või roosaka ümmarguse lameda kummikuga (Ø 20—40 cm, Läänemeres 10—20 cm) ainuõõsne karikloomade klassist. Kummiku alapoolel olevat suuava ümbritseb 4 suurt rippuvat suusagarat. Meriristi on meredes (ka Läänemeres) palju, elab pinnalähedastes veekihtides ja toitub planktonist, mida filtrib veest kombitsate abil. Nõrga ujumisvõime tõttu kandub sageli edasi hoovustega. Meriristil on keerukas, põlvkondade vaheldumisega arengutsükkel; liigi tüüpiline põhikuju on meduus; polüüp on kõigest mõne mm pikkune. – Läänemere lõunaosas leidub vähesel määral meriseent (''Cyanea''), hoovustega kandub ta haruarva ka Soome lahe lääneossa. Läänemeres on ta kummiku läbimõõt kuni 30 cm, Põhja-Jäämeres kuni 2 m ja kombitsate pikkus 30—40 cm.
  
 
{{Mereleksikon}}
 
{{Mereleksikon}}
 
 
[[Pilt:meririst.jpg]]
 

Redaktsioon: 18. märts 2013, kell 13:25

Meririst on millimallikas (Aurelia aurita), läbipaistva lillaka või roosaka ümmarguse lameda kummikuga (Ø 20—40 cm, Läänemeres 10—20 cm) ainuõõsne karikloomade klassist. Kummiku alapoolel olevat suuava ümbritseb 4 suurt rippuvat suusagarat. Meriristi on meredes (ka Läänemeres) palju, elab pinnalähedastes veekihtides ja toitub planktonist, mida filtrib veest kombitsate abil. Nõrga ujumisvõime tõttu kandub sageli edasi hoovustega. Meriristil on keerukas, põlvkondade vaheldumisega arengutsükkel; liigi tüüpiline põhikuju on meduus; polüüp on kõigest mõne mm pikkune. – Läänemere lõunaosas leidub vähesel määral meriseent (Cyanea), hoovustega kandub ta haruarva ka Soome lahe lääneossa. Läänemeres on ta kummiku läbimõõt kuni 30 cm, Põhja-Jäämeres kuni 2 m ja kombitsate pikkus 30—40 cm.

MERLE2.jpg See artikkel on kirjutatud 1996. aasta Mereleksikoni põhjal.