Metatsenter

Allikas: Mereviki

Metatsenter on laevale mõjuva üleslükkejõu (F) ehk ujuvusjõu mõjusirge ja külgkalde (kreeni) puhul pikitasandi, pikikalde (diferendi) puhul püstpõiktasandi lõikepunkt.

Metatsenter ja metatsentriline kõrgus

Laeva ohutuse seisukohalt on kõige olulisem laeva käitumine kreeni tekkimisel.

Tasakaalus ujuva laeva raskusjõud (P) ja üleslükkejõud (F) on võrdsed ja mõjuvad teineteise vastu. Külgkalde tekkimisel laeva raskusjõu kese (G) asupaika ei muuda, üleslükkejõu kese (C) liigub külgkaldes parda suunas mööda laevakere kujust sõltuvat kõverjoont, mille kõveruskeset püstpõiktasandi lõikepunktis nimetatakse laeva põikmetatsentriks (M). Metatsentri (M) ja üleslükkejõu keskme (C) vahekaugust nimetatakse metatsentri raadiuseks.

Oluline on seejuures, et algne põikmetatsenter oleks kõrgemal kui laeva raskuskese, et tekitada kahe vastassuunalise ja võrdse jõu lahknemisega püstivusmoment (Pfm) , mis tasakaalustab kreeni põhjuse ja likvideerib kreeni selle põhjuse kadumisel. Püstivusmomendi efektiivsust iseloomustab raskusjõu ja üleslükkejõu keskmete horisontaalne vahekaugus (jõuõla L pikkus), mille suurus sõltub raskuskeskme ja metatsentri vahekaugusest ehk metatsentri kõrgusest (h).

Mida suurem on metatsentri kõrgus, seda suurem on laeva kreeni puhul jõuõla (L) pikkus ja sellega ka püstivusmoment. Juhul, kui metatsentriline kõrgus on negatiivne (metatsenter (M) asetseb allpool laeva raskuskeset (G), püstivusmomenti (Pfm) ei teki ja laev on algselt kreenis.

Autor: Jüri Kask

Allikad

  • MerLe
  • Морской энциклопедичекий справочник. Судостроение. Leningrad, 1986