Neeme-Õnneleid Mikelsaar

Allikas: Mereviki
Redaktsioon seisuga 18. veebruar 2015, kell 17:20 kasutajalt Tauri (arutelu | kaastöö) (5 redaktsiooni)
(erin) ←Vanem redaktsioon | Viimane redaktsiooni (erin) | Uuem redaktsioon→ (erin)

Neeme-Õnneleid Mikelsaar (kuni 1936. aastani Mikkelsaar) (5. august 1919 Võrumaa – 22. oktoober 1990 Tartumaa) oli Eesti ihtüoloog ja hüdrobioloog.

Haridustee

Neeme-Õnneleid Mikelsaar sündis Friedrich Volrad Mikkelsaare perekonnas Vana-Laitsna vallas Võrumaal. 1928. aastal lõpetas ta Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumi, 1938. aastal kõrgemad kalanduskursused ja 1939. aastal Tartu Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna. 1958. aastal kaitses ta bioloogias kandidaadiväitekirja „Balti mere idaosa lest“.

Töö

Neeme-Õnneleid Mikelsaar töötas aastail 1936—1937 Tartu ülikoolis assistendinqa, aastail 1938—1940 Kalanduskoja kalanduskonsulendina, aastail 1941—1944 Põllumajandusministeeriumi keskvalitsuses ning teenis seejärel Saksa sõjaväe lipnikuna.

Aastail 1944—1947 töötas ta Üleliidulise Merekalamajanduse ja Okeanograafia Teadusliku Uuurimise Instituudi (venekeelne lühend VNIRO) Eesti osakonna direktorina ning aastail 1947—1949 teadurina. 1950. aastal sai temast Zooloogia ja Botaanika Instituudi teadur ja 1957. aastal instituudi hüdrobioloogia sektori juhataja. Aastail 1981—1990 oli ta sealsamas vanemteadur-konsultant.

Teadustegevus

Neeme-Õnneleid Mikelsaar taaselustas pärast Teist maailmasõda Eestis mere ja siseveekogude kalandusliku ja hüdrobioloogilise uurimise: ta asutas 1944 VNIRO Eesti osakonna, algatas Eesti järvede kompleksse uurimise, korraldas ja juhtis aastail 1951—1975 enamikku järveuurimisekspeditsioone. Ta rajas 1961. aastal Võrtsjärve Limnoloogiajaama ning oli hüdroloogide uue põlvkonna kasvataja.

Ta on uurinud mere ja siseveekogude kalastikku, järvede kalamajanduslikku kasutamist, eesti linnustikku ja kahepaikseid (mudakonna) ning väikeveekogude zooplanktonit. Enne II maailmasõda oli Neeme-Õnneleid Mikelsaar Loodusuurijate Seltsi ornitoloogiasektsiooni juhatusliige ning taastas linnuvaatlusvõrgustiku. Aastail 1951—1954 oli ta Loodusuurijate Seltsi järvesektsiooni juhatusliige ja aastail 1956—1962 abiesimees. 1980. aastal valiti ta Eesti Loodusuurijate Seltsi auliikmeks. Neeme-Õnneleid Mikelsaarel on avaldatud ligi 100 teadustrükist ja aimeartiklit.

Tunnustus

  • Eesti NSV teeneline kalakasvataja (1980)
  • Nõukogude Eesti preemia (1972)

Isiklikku

Neeme-Õnneleid Mikelsaar elas Rannus Tartumaal, tal on pojad Aavo-Valdur, Henn-Risto, Raik-Hiio ja Ustav-Esko.

Teoseid

  • О состоянии и перспективах рыбохозяйственных исследований на внутренних водоемах Эстонской ССР.// Гидробиол. Иссл. 1 (1958)
  • Lesta bioloogiast. // Abiks Kalurile 20 (1960)
  • Озера Эстонской ССР как база для рыбного хозяйства. // Гидробиол. Иссл. 3 (1962)
  • Rohe-lehelinnu invasioonidest Eestis 1937. aastal. // Ornitoloogiline kogumik 3 (1963)
  • Eesti NSV kalad. Tallinn, 1984

Biograafia

  • Zooloogia ja Botaanika Instituut 1947—1997, 56
  • Eesti Entsüklopeedia, 14. kd, lk 295
  • E. Pihu