Erinevus lehekülje "Pardumine" redaktsioonide vahel
| 3. rida: | 3. rida: | ||
| − | '''pardumine''' e | + | '''pardumine''' e abordaaž on sõude- ja purjelaevade ajastu võitlusviise merelahingus. Seisnes vaenlase laeva oma laeva külge haakimises, milleks võidi kasutada pildurist lastavat kisaga teivast, mis jäi vaenlase laeva pardasse ja võimaldas laevadel läheneda, väikese vahemaa korral kasutati tõmbekonksu. Seejärel läks osa meremehi teise laeva pardale, et see käsivõitluses vallutada. |
Pardumise takistamiseks kasutati võrke, mis riputati umbreelingu kohale. Vastupanu nõrgendamiseks eelnes pardumisele püssituli. Koos rammimisega oli pardumine tollase meresõja peamisi võtteid. Laevakahurite laskeulatuse suurenedes 19. sajandil vajadus pardumise järele kadus. | Pardumise takistamiseks kasutati võrke, mis riputati umbreelingu kohale. Vastupanu nõrgendamiseks eelnes pardumisele püssituli. Koos rammimisega oli pardumine tollase meresõja peamisi võtteid. Laevakahurite laskeulatuse suurenedes 19. sajandil vajadus pardumise järele kadus. | ||
Autor: Enn Oja | Autor: Enn Oja | ||
Redaktsioon: 19. juuli 2011, kell 10:28
pardumine e abordaaž on sõude- ja purjelaevade ajastu võitlusviise merelahingus. Seisnes vaenlase laeva oma laeva külge haakimises, milleks võidi kasutada pildurist lastavat kisaga teivast, mis jäi vaenlase laeva pardasse ja võimaldas laevadel läheneda, väikese vahemaa korral kasutati tõmbekonksu. Seejärel läks osa meremehi teise laeva pardale, et see käsivõitluses vallutada.
Pardumise takistamiseks kasutati võrke, mis riputati umbreelingu kohale. Vastupanu nõrgendamiseks eelnes pardumisele püssituli. Koos rammimisega oli pardumine tollase meresõja peamisi võtteid. Laevakahurite laskeulatuse suurenedes 19. sajandil vajadus pardumise järele kadus.
Autor: Enn Oja
