Erinevus lehekülje "Parvlaev" redaktsioonide vahel

Allikas: Mereviki
P
P
3. rida: 3. rida:
 
[[Pilt:Galaxy.jpg|right|222px|thumb|[[Tallink]]i parvlaev [[GALAXY]].]]
 
[[Pilt:Galaxy.jpg|right|222px|thumb|[[Tallink]]i parvlaev [[GALAXY]].]]
  
'''Parvlaev''' (inglise ''ferry'') on liini[[reisilaev]], millel on üks või mitu [[autotekk]]i. See laevatüüp on levinud eeskätt Põhjamaade rahvusvahelistel liinidel, aga ka siseliinidel, enamasti saarte ja mandri vahel. Reisijate arv võib sõltuda sellest, kas tegu on päevaste või öiste liinidega, mil reisijad vajavad kajutikohti. Suurematel parvlaevadel on umbes 2500 reisijakohta ja kui tegu on päevaste reisidega, siis on sama suures laevakeres rohkem autokohti. Parvlaev veab eeskätt reisijate sõiduautosid, aga ka veoautosid, treilereid ja mõned neist võivad peale võtta rongivaguneid.
+
'''Parvlaev''' (inglise ''ferry'') on [[reisilaev|liinireisilaev]], millel on üks või mitu [[autotekk]]i. See laevatüüp on levinud eeskätt Põhjamaade rahvusvahelistel liinidel, aga ka siseliinidel, enamasti saarte ja mandri vahel. Reisijate arv võib sõltuda sellest, kas tegu on päevaste või öiste liinidega, mil reisijad vajavad kajutikohti. Suurematel parvlaevadel on umbes 2500 reisijakohta ja kui tegu on päevaste reisidega, siis on sama suures laevakeres rohkem autokohti. Parvlaev veab eeskätt reisijate sõiduautosid, aga ka veoautosid, treilereid ja mõned neist võivad peale võtta rongivaguneid.
  
 
Põhjamaade rahvusvaheliste liinide parvlaevadel on tavaliselt [[jääklass]] 1A või 1A Super, mistõttu need laevad vajavad talvel väga harva [[jäämurdja]] abi ning saavad paremini sõiduplaanist kinni pidada. Kiireteks parvlaevadeks peetakse neid, mille kiirus on 27-28 [[sõlm (kiirusühik)|sõlme]], tavaliselt on suurte parvlaevade kiirus kuni 22 sõlme. Parvlaevad on ka osa [[kiirlaev]]u (kiirusega 35 või enam sõlme), kuid neid nimetatakse enamjaolt kerekuju järgi, näiteks [[katamaraan]]ideks või ühekerelisteks kiirlaevadeks.
 
Põhjamaade rahvusvaheliste liinide parvlaevadel on tavaliselt [[jääklass]] 1A või 1A Super, mistõttu need laevad vajavad talvel väga harva [[jäämurdja]] abi ning saavad paremini sõiduplaanist kinni pidada. Kiireteks parvlaevadeks peetakse neid, mille kiirus on 27-28 [[sõlm (kiirusühik)|sõlme]], tavaliselt on suurte parvlaevade kiirus kuni 22 sõlme. Parvlaevad on ka osa [[kiirlaev]]u (kiirusega 35 või enam sõlme), kuid neid nimetatakse enamjaolt kerekuju järgi, näiteks [[katamaraan]]ideks või ühekerelisteks kiirlaevadeks.
11. rida: 11. rida:
 
Esimene senistest Põhjamaade parvlaevadest luksuslikuma sisustuse ja suurema arvu kajutikohtadega parvlaev oli [[Silja Line]]´i FENNIA (1966). [[Viking Line]] oli juba kaks aastat varem korraldanud minikruise Rootsi ja Ahvenamaa vahelistel liinidel, et suurendada reisijate arvu madalhooajal.
 
Esimene senistest Põhjamaade parvlaevadest luksuslikuma sisustuse ja suurema arvu kajutikohtadega parvlaev oli [[Silja Line]]´i FENNIA (1966). [[Viking Line]] oli juba kaks aastat varem korraldanud minikruise Rootsi ja Ahvenamaa vahelistel liinidel, et suurendada reisijate arvu madalhooajal.
  
Parvlaevakruiside kui turismitoote levikut soodustasid ''tax-free'' reeglite järgimiseks korraldatud minikruisid - kui näiteks laevaga Helsingist Tallinna sõiduks kulus 3,5 tundi, siis ''tax-free'' ostude tegemiseks laeval oli vaja Soomest vähemalt 20 tunniks lahkuda. Selline turismitoode muutus populaarseks ja 20-40 tunni pikkusi minikruise müüakse edukalt ka neil Läänemere laevaliinidel, millel ''tax-free'' eelist enam ei ole. Sisult on tegemist mitte merematke ehk kruisi ehk ristlusega, vaid edasi-tagasi-reisiga samal liinilaeval.
+
Parvlaevakruiside kui turismitoote levikut soodustasid [[''tax-free'']] reeglite järgimiseks korraldatud minikruisid - kui näiteks laevaga Helsingist Tallinna sõiduks kulus 3,5 tundi, siis ''tax-free'' ostude tegemiseks laeval oli vaja Soomest vähemalt 20 tunniks lahkuda. Selline turismitoode muutus populaarseks ja 20-40 tunni pikkusi minikruise müüakse edukalt ka neil Läänemere laevaliinidel, millel ''tax-free'' eelist enam ei ole. Sisult on tegemist mitte merematke ehk kruisi ehk ristlusega, vaid edasi-tagasi-reisiga samal liinilaeval.
  
 
==Eesti parvlaevad==
 
==Eesti parvlaevad==
 
*Eesti lipu all on parvlaevu [[Tallink]]il (8) ja [[Saaremaa Laevakompanii]]l (7 laeva, üks uus parvlaev on ehitamisel). Väiksemad parvlaevad on ka [[Kihnu Veeteed]]el.
 
*Eesti lipu all on parvlaevu [[Tallink]]il (8) ja [[Saaremaa Laevakompanii]]l (7 laeva, üks uus parvlaev on ehitamisel). Väiksemad parvlaevad on ka [[Kihnu Veeteed]]el.
* Kiireid parvlaevu on [[Tallink]]il Tallinn-Helsingi liinil (2) ja Helsingi-Rostocki liinil (2).
+
* Kiireid parvlaevu on Tallinkil Tallinn-Helsingi liinil (2) ja Helsingi-Rostocki liinil (2).
* Eesti laevafirmadest kasutab [[Tallink]] minikruisideks 11 parvlaeva, neist 3 on Eesti lipu all.
+
* Eesti laevafirmadest kasutab Tallink minikruisideks 11 parvlaeva, neist 3 on Eesti lipu all.
  
 
==Suuremaid Läänemere parvlaevafirmasid==
 
==Suuremaid Läänemere parvlaevafirmasid==

Redaktsioon: 7. aprill 2011, kell 23:09

Tallinki parvlaev GALAXY.

Parvlaev (inglise ferry) on liinireisilaev, millel on üks või mitu autotekki. See laevatüüp on levinud eeskätt Põhjamaade rahvusvahelistel liinidel, aga ka siseliinidel, enamasti saarte ja mandri vahel. Reisijate arv võib sõltuda sellest, kas tegu on päevaste või öiste liinidega, mil reisijad vajavad kajutikohti. Suurematel parvlaevadel on umbes 2500 reisijakohta ja kui tegu on päevaste reisidega, siis on sama suures laevakeres rohkem autokohti. Parvlaev veab eeskätt reisijate sõiduautosid, aga ka veoautosid, treilereid ja mõned neist võivad peale võtta rongivaguneid.

Põhjamaade rahvusvaheliste liinide parvlaevadel on tavaliselt jääklass 1A või 1A Super, mistõttu need laevad vajavad talvel väga harva jäämurdja abi ning saavad paremini sõiduplaanist kinni pidada. Kiireteks parvlaevadeks peetakse neid, mille kiirus on 27-28 sõlme, tavaliselt on suurte parvlaevade kiirus kuni 22 sõlme. Parvlaevad on ka osa kiirlaevu (kiirusega 35 või enam sõlme), kuid neid nimetatakse enamjaolt kerekuju järgi, näiteks katamaraanideks või ühekerelisteks kiirlaevadeks.

Vahel kasutatav reisiparvlaev või kruiisiparvlaev (inglise cruise ferry) on eelkõige turundusargument, mida kasutatakse eeskätt Põhjamaade rahvusvaheliste liinide parvlaevade kohta, mille puhul rõhutatakse reisijaile osutatavaid teenuseid, mugavust ja meelelahutust.

Esimene senistest Põhjamaade parvlaevadest luksuslikuma sisustuse ja suurema arvu kajutikohtadega parvlaev oli Silja Line´i FENNIA (1966). Viking Line oli juba kaks aastat varem korraldanud minikruise Rootsi ja Ahvenamaa vahelistel liinidel, et suurendada reisijate arvu madalhooajal.

Parvlaevakruiside kui turismitoote levikut soodustasid ''tax-free'' reeglite järgimiseks korraldatud minikruisid - kui näiteks laevaga Helsingist Tallinna sõiduks kulus 3,5 tundi, siis tax-free ostude tegemiseks laeval oli vaja Soomest vähemalt 20 tunniks lahkuda. Selline turismitoode muutus populaarseks ja 20-40 tunni pikkusi minikruise müüakse edukalt ka neil Läänemere laevaliinidel, millel tax-free eelist enam ei ole. Sisult on tegemist mitte merematke ehk kruisi ehk ristlusega, vaid edasi-tagasi-reisiga samal liinilaeval.

Eesti parvlaevad

  • Eesti lipu all on parvlaevu Tallinkil (8) ja Saaremaa Laevakompaniil (7 laeva, üks uus parvlaev on ehitamisel). Väiksemad parvlaevad on ka Kihnu Veeteedel.
  • Kiireid parvlaevu on Tallinkil Tallinn-Helsingi liinil (2) ja Helsingi-Rostocki liinil (2).
  • Eesti laevafirmadest kasutab Tallink minikruisideks 11 parvlaeva, neist 3 on Eesti lipu all.

Suuremaid Läänemere parvlaevafirmasid

Välislingid