Erinevus lehekülje "Pilsivesi" redaktsioonide vahel
(toim) |
|||
| (ei näidata 2 kasutaja 6 vahepealset redaktsiooni) | |||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
| − | '''Pilsivesi''' on | + | '''Pilsivesi''' on [[laev]]a normaalsel ekspluatatsioonil pumpade, tihendite, toruliidendite, armatuuri, [[laevakere]] ebatiheduste, õhuniiskuse kondenseerumise, ruumide pesemise jms tagajärjel laevaruumide [[pilss]]idesse kogunev vesi või vee, naftasaaduste ja muude ohtlike ainete segu. |
| − | Nendes laevaruumide pilssides, kuhu naftaproduktide ja | + | ==Pilsivee teke== |
| + | Nendes laevaruumide pilssides, kuhu naftaproduktide ja ohtlike ainete sattumine on üldjuhul välistatud, on kogunev pilsivesi puhas vesi (merevee ja magevee segu). | ||
| − | [[Masinaruum]]ides segunevad pilsiveed naftasaadustega | + | [[Masinaruum]]ides segunevad pilsiveed naftasaadustega - määrdeõlide ja kütusega - masinate, mehhanismide, kütuse- ja õlisüsteemide jm lekete, setete väljalaskmiste, hooldus- ja remonditööde käigus õliste detailide käsitsemise ja puhastusvedelike sattumise tõttu masinaruumide pilssidesse. Pilsivee eemaldamiseks pilssidest on laevades ette nähtud kuivendussüsteemid. |
| − | Pilsivee eemaldamiseks pilssidest on laevades ette nähtud kuivendussüsteemid. | ||
| − | Naftase pilsivee käitlemine | + | ==Naftase pilsivee käitlemine== |
| + | Naftase pilsivee käitlemine - kogumine, separeerimine ja väljapumpamine laevast - peab olema vastavuses [[IMO]] 1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni [[MARPOL]] (''International Convention for the Prevention of Pollution from Ships'') nõuetega, mis määravad naftase pilsivee lubatud merreheite tingimused sõltuvalt [[maailmameri|maailmamere]] piirkonnast. Samuti sõltub see lahjendamata heitvee naftasisaldusest - see ei tohi ületada 15 miljondikosa (nafta mahuosade sisaldus miljonis mahuosas vees), sõltub ka laeva [[kogumahutavus]]est ja tüübist - kas tegu on nafta[[tanker]]i või muu [[kaubalaev]]aga. Konventsioon sätestab ka nõuded [[masinaruum]]ide seadmetele – naftast pilsivett peab käitlema eraldi, isoleeritud süsteemide (pilsipumpade, pilsivee separaatorite, pilsivee kogumis[[tank]]i, klapikarpide, torustike ja standardse väljalaskeühenduse) abil, vältimaks naftase pilsivee sattumist laeva teistesse kuivendussüsteemidesse ja merre. | ||
| − | Konventsiooniga MARPOL 73/78 on määratud maailmamere eripiirkonnad, kus võivad kehtida rangemad nõuded laevadelt tuleneva | + | ==Erinõuded Läänemerel== |
| − | Üks | + | Konventsiooniga MARPOL 73/78 on määratud maailmamere eripiirkonnad, kus võivad kehtida rangemad nõuded laevadelt tuleneva [[merereostus]]e vältimiseks. |
| + | Üks eripiirkondi on Läänemeri, mille äärsed riigid on sõlminud riikidevahelised konventsioonid [[BALTPOL]] (''Baltic Sea Regional Convention for the Prevention of Marine Pollution'') ja [[HELCOM]] (''Helsinki Convention on the Protection of the Marine Environment of the Baltic Sea Area''), mille nõuded on rangemad kui MARPOL 73/78 nõuded. Näiteks on keelatud igasugune naftase pilsivee merreheitmine, [[sadam]]ate valdajad on kohustatud korraldama selle vastuvõtu. Nende piirkondlike konventsioonide nõudeid peavad täitma kõik Läänemerre sisenevad laevad. | ||
Autor: Jüri Kask | Autor: Jüri Kask | ||
==Allikad== | ==Allikad== | ||
| − | + | *[[Heino Punab]], J. Läheb, L. Laks. Laeva abimehhanismid, seadmed ja süsteemid. Tallinn, [[Eesti Mereakadeemia]], 2014. ISBN 978-9985-57-3 | |
| − | [[Kategooria: Laevade ehitus]] | + | |
| + | [[Kategooria:Laevade ehitus]] | ||
Viimane redaktsioon: 15. märts 2019, kell 00:47
Pilsivesi on laeva normaalsel ekspluatatsioonil pumpade, tihendite, toruliidendite, armatuuri, laevakere ebatiheduste, õhuniiskuse kondenseerumise, ruumide pesemise jms tagajärjel laevaruumide pilssidesse kogunev vesi või vee, naftasaaduste ja muude ohtlike ainete segu.
Pilsivee teke
Nendes laevaruumide pilssides, kuhu naftaproduktide ja ohtlike ainete sattumine on üldjuhul välistatud, on kogunev pilsivesi puhas vesi (merevee ja magevee segu).
Masinaruumides segunevad pilsiveed naftasaadustega - määrdeõlide ja kütusega - masinate, mehhanismide, kütuse- ja õlisüsteemide jm lekete, setete väljalaskmiste, hooldus- ja remonditööde käigus õliste detailide käsitsemise ja puhastusvedelike sattumise tõttu masinaruumide pilssidesse. Pilsivee eemaldamiseks pilssidest on laevades ette nähtud kuivendussüsteemid.
Naftase pilsivee käitlemine
Naftase pilsivee käitlemine - kogumine, separeerimine ja väljapumpamine laevast - peab olema vastavuses IMO 1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni MARPOL (International Convention for the Prevention of Pollution from Ships) nõuetega, mis määravad naftase pilsivee lubatud merreheite tingimused sõltuvalt maailmamere piirkonnast. Samuti sõltub see lahjendamata heitvee naftasisaldusest - see ei tohi ületada 15 miljondikosa (nafta mahuosade sisaldus miljonis mahuosas vees), sõltub ka laeva kogumahutavusest ja tüübist - kas tegu on naftatankeri või muu kaubalaevaga. Konventsioon sätestab ka nõuded masinaruumide seadmetele – naftast pilsivett peab käitlema eraldi, isoleeritud süsteemide (pilsipumpade, pilsivee separaatorite, pilsivee kogumistanki, klapikarpide, torustike ja standardse väljalaskeühenduse) abil, vältimaks naftase pilsivee sattumist laeva teistesse kuivendussüsteemidesse ja merre.
Erinõuded Läänemerel
Konventsiooniga MARPOL 73/78 on määratud maailmamere eripiirkonnad, kus võivad kehtida rangemad nõuded laevadelt tuleneva merereostuse vältimiseks. Üks eripiirkondi on Läänemeri, mille äärsed riigid on sõlminud riikidevahelised konventsioonid BALTPOL (Baltic Sea Regional Convention for the Prevention of Marine Pollution) ja HELCOM (Helsinki Convention on the Protection of the Marine Environment of the Baltic Sea Area), mille nõuded on rangemad kui MARPOL 73/78 nõuded. Näiteks on keelatud igasugune naftase pilsivee merreheitmine, sadamate valdajad on kohustatud korraldama selle vastuvõtu. Nende piirkondlike konventsioonide nõudeid peavad täitma kõik Läänemerre sisenevad laevad.
Autor: Jüri Kask
Allikad
- Heino Punab, J. Läheb, L. Laks. Laeva abimehhanismid, seadmed ja süsteemid. Tallinn, Eesti Mereakadeemia, 2014. ISBN 978-9985-57-3
