Erinevus lehekülje "Purjepind" redaktsioonide vahel

Allikas: Mereviki
P
 
9. rida: 9. rida:
 
{{mereleksikon}}
 
{{mereleksikon}}
  
Ülekantud tähenduses nimetatakse purjepinnaks ka kõrge [[pealisehitis]]ega laevade, eeskätt [[parvlaev]]ade külgi, sest sellised laevad alluvad kergesti tuule mõjule ning seda tuleb [[laevajuhtimine|laevajuhtimisel]] arvestada.
+
Ülekantud tähenduses nimetatakse purjepinnaks ka kõrge [[pealisehitis]]ega laevade, eeskätt [[parvlaev]]ade külgi ehk [[purjesuspind]]a.
  
 
[[Kategooria:Jooksevtaglas]]
 
[[Kategooria:Jooksevtaglas]]
[[Kategooria:Laevajuhtimine]]
 

Viimane redaktsioon: 30. oktoober 2016, kell 00:04

Purjepind on purjelaeva kõigi üheaegselt kantavate purjede pindala. Purjepinda mõõdetakse sellekohaste mõõtmiseeskirjade järgi kas otse või kaude.

Ühemastilistel jahtidel mõõdetakse otse suurpurje ehk groodi pindala. Bermuudagroodi pindala valem: Sbgr=1/2×ab (a - eesliigi pikkus halsinurgast piki masti kuni vallinurgani, b - poomiliigi pikkus halsinurgast piki poomi kuni soodinurgani, purjekumerust ei arvestata).

Pikkade, läbi kogu purje ulatuvate liistude kasutamisel leitakse purjepind valemiga: Sbgr=1/2×ab+2/3×AP (A - mõeldav sirgjoon pingutatud purje soodinurgast vallinurka, P - "purjeküüru" kõrgus selle suurima laiuse kohal).

Kahvelgroodi purjepind leitakse valemiga: Skgr=Ah+(CD)/2+2/3×AP. Eespurje mõõdetav pindala Se mõõdetakse kaude, selleks on 85% eeskolmnurga pindalast: Se=0,85×1/2×HY (H - kõrgus jahi tekist eespurjetaagi kinnituskohani mastil, Y - kaugus mööda teki pinda mastist eespurje[[taaktaagi kinnituskohani). Tegelik eespurjede pindala võib olla kuitahes suur.

MERLE2.jpg See artikkel on kirjutatud 1996. aasta Mereleksikoni põhjal.



Ülekantud tähenduses nimetatakse purjepinnaks ka kõrge pealisehitisega laevade, eeskätt parvlaevade külgi ehk purjesuspinda.