Erinevus lehekülje "Rahvusvaheline Mereorganisatsioon" redaktsioonide vahel

Allikas: Mereviki
P
(ajakohastatud)
12. rida: 12. rida:
 
| Asutajad = ÜRO
 
| Asutajad = ÜRO
 
| Liikmed = 171 riiki
 
| Liikmed = 171 riiki
| Juht = Koji Sekimizu (alates 2012)
+
| Juht = peasekretär Kitack Lim (alates 1. jaanuar 2016)
 
| Peakorter = London
 
| Peakorter = London
 
| Valdkonnad = meresõidohutus
 
| Valdkonnad = meresõidohutus
 
| Tegutsemispiirkonnad = kogu maailm
 
| Tegutsemispiirkonnad = kogu maailm
| Eelarve =
+
| Eelarve = 65 772 000 £ (2016-2017)
 
| Käive =  
 
| Käive =  
 
| Kasum =  
 
| Kasum =  
 
| Töötajaid = umbes 300
 
| Töötajaid = umbes 300
 
| Töökeel(ed) = inglise, prantsuse, hispaania
 
| Töökeel(ed) = inglise, prantsuse, hispaania
| Emaorganisatsioon =
+
| Emaorganisatsioon = Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO)
 
| Emaettevõte =
 
| Emaettevõte =
 
| Tütarorganisatsioonid =
 
| Tütarorganisatsioonid =
32. rida: 32. rida:
  
 
'''Rahvusvaheline Mereorganisatsioon''' (''International Maritime Organization'' - '''IMO''') on rahvusvaheline merendusorgansatsioon ÜRO juures, mis tegeleb rahvusvahelise koostööga nii valitsuste tasandil kui ka koostöös merendusvaldkonna esindajatega, et edendada meresõidu ohutust ja vältida [[merereostus]]t. IMO peakorter asub Londonis.
 
'''Rahvusvaheline Mereorganisatsioon''' (''International Maritime Organization'' - '''IMO''') on rahvusvaheline merendusorgansatsioon ÜRO juures, mis tegeleb rahvusvahelise koostööga nii valitsuste tasandil kui ka koostöös merendusvaldkonna esindajatega, et edendada meresõidu ohutust ja vältida [[merereostus]]t. IMO peakorter asub Londonis.
 +
 +
Eesti Vabariik allkirjastas Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni asutamiskonventsiooni 31. jaanuaril 1992 ning ühines konventsiooniga 11. veebruaril 1992.<ref name="rt">[https://www.riigiteataja.ee/akt/220062012004 Välisministeeriumi teadaanne]. Välisministeeriumi 20. juuni 2012. a teadaanne – RT II, 20.06.2012, 4.</ref> Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsustas ühineda Rahvusvahelise Mereorganisatsiooniga 11. veebruaril 1992.<ref name="rtii">[https://www.riigiteataja.ee/akt/13077343 Eesti Vabariigi ühinemise kohta Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni 1948. aasta Genfi konventsiooni ja Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni 1944. aasta Chicago konventsiooniga]. Ülemnõukogu 11. veebruari 1992. a otsus – RT 1992, 6, 85.</ref>
  
 
==IMO struktuur==
 
==IMO struktuur==
39. rida: 41. rida:
  
 
Assamblee otsused valmistatakse ette valdkondlikes komisjonides ja alamkomisjonides.
 
Assamblee otsused valmistatakse ette valdkondlikes komisjonides ja alamkomisjonides.
 
[[Veeteede Amet]] on Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni liige alates 31. jaanuarist 1992.
 
  
 
==IMO dokumendid==
 
==IMO dokumendid==
48. rida: 48. rida:
 
*[http://www.imo.org/en/About/Conventions/Pages/Home.aspx IMO konventsioonid]
 
*[http://www.imo.org/en/About/Conventions/Pages/Home.aspx IMO konventsioonid]
 
*[http://www.vta.ee/imo-resolutsioonid/ IMO resolutsioonid Veeteede Ameti kodulehel]
 
*[http://www.vta.ee/imo-resolutsioonid/ IMO resolutsioonid Veeteede Ameti kodulehel]
 +
 +
==Viited==
 +
{{viited}}
  
 
[[Kategooria:Rahvusvahelised organisatsioonid]]
 
[[Kategooria:Rahvusvahelised organisatsioonid]]

Redaktsioon: 16. juuni 2016, kell 18:42

Rahvusvaheline Mereorganisatsioon
Lühendnimi: IMO
Nimi teistes keeltes: International Maritime Organization
Asutatud: 1948
Asutajad: ÜRO
Liikmed: 171 riiki
Juht: peasekretär Kitack Lim (alates 1. jaanuar 2016)
Peakorter: London
Valdkonnad: meresõidohutus
Tegutsemispiirkonnad: kogu maailm
Eelarve: 65 772 000 £ (2016-2017)
Töötajaid: umbes 300
Töökeel(ed): inglise, prantsuse, hispaania
Emaorganisatsioon: Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO)
Tunnuslause: Safe, secure and efficient shipping on clean oceans
Koduleht: www.imo.org

Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (International Maritime Organization - IMO) on rahvusvaheline merendusorgansatsioon ÜRO juures, mis tegeleb rahvusvahelise koostööga nii valitsuste tasandil kui ka koostöös merendusvaldkonna esindajatega, et edendada meresõidu ohutust ja vältida merereostust. IMO peakorter asub Londonis.

Eesti Vabariik allkirjastas Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni asutamiskonventsiooni 31. jaanuaril 1992 ning ühines konventsiooniga 11. veebruaril 1992.[1] Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsustas ühineda Rahvusvahelise Mereorganisatsiooniga 11. veebruaril 1992.[2]

IMO struktuur

Kõrgeim organ on assamblee, millesse kuuluvad kõik liikmesriigid ja mis koguneb kord kahe aasta jooksul. Igal assambleel valitakse nõukogu, mis on IMO täitevorgan.

Nõukogu 40 liiget valitakse kolmest kategooriast. A-kategooria 10 liiget on suurimad laevandusriigid, Läänemere äärest kuuluvad sellesse kategooriasse Norra ja Venemaa. B-kategooria 10 liiget valitakse riikide seast, milles merekaubandusel on suur osatähtsus, Läänemere äärest kuuluvad sellesse kategooriasse Saksamaa ja Rootsi. C-kategooria 20 liiget valitakse riikide hulgast, milles merevedu või laevajuhtimine on olulised tegevusalad ning nii, et esindaksid kõiki maailma geograafilisi piirkondi. Läänemere äärest on selle kategooria kohaselt nõukogu liige Taani.

Assamblee otsused valmistatakse ette valdkondlikes komisjonides ja alamkomisjonides.

IMO dokumendid

IMO dokumentide jaoks on olemas andmebaas IMODOCS, millele on tasuta ligipääs ning kus on peaaegu kõik dokumendid on saadaval kolmes töökeeles - inglise, prantsuse ja hispaania keeles. Komisjonide aruanded, assambleede resolutsioonid ja nõukogu otsused on saadaval kuues ametlikus keeles: araabia, hiina, inglise, prantsuse, vene ja hispaania.

Välislingid

Viited