Rahvusvaheline Mereorganisatsioon

Allikas: Mereviki
Redaktsioon seisuga 18. detsember 2021, kell 01:14 kasutajalt Madli (arutelu | kaastöö) (2021. aasta muudatused)
(erin) ←Vanem redaktsioon | Viimane redaktsiooni (erin) | Uuem redaktsioon→ (erin)
Rahvusvaheline Mereorganisatsioon
Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni lipp
Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni lipp
Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni peakorter
Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni peakorter
Lühendnimi: IMO
Nimi teistes keeltes: International Maritime Organization
Asutatud: 1948
Asutajad: ÜRO
Liikmed: 174 riiki
Juht: peasekretär Kitack Lim (alates 1. jaanuarist 2016)
Peakorter: London (Albert Embankment 4)
Valdkonnad: meresõidohutus
Tegutsemispiirkonnad: kogu maailm
Eelarve: 65 772 000 £ (2016-2017)
Töötajaid: umbes 300
Töökeel(ed): inglise, prantsuse, hispaania
Emaorganisatsioon: Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO)
Tunnuslause: Safe, secure and efficient shipping on clean oceans
Koduleht: www.imo.org

Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (International Maritime Organization - IMO) on rahvusvaheline merendusorgansatsioon ÜRO juures, mis tegeleb rahvusvahelise koostööga nii valitsuste tasandil kui ka koostöös merendusvaldkonna esindajatega, et edendada meresõidu ohutust ja vältida merereostust. IMO peakorter asub Londonis.

Eesti Vabariik allkirjastas Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni asutamiskonventsiooni 31. jaanuaril 1992 ning ühines konventsiooniga 11. veebruaril 1992.[1] Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsustas ühineda Rahvusvahelise Mereorganisatsiooniga 11. veebruaril 1992.[2]

IMO struktuur

Kõrgeim organ on assamblee, millesse kuuluvad kõik liikmesriigid ja mis koguneb kord kahe aasta jooksul. Igal assambleel valitakse nõukogu, mis on IMO täitevorgan.

Nõukogu 40 liiget valitakse kolmest kategooriast. A-kategooria 10 liiget on suurimad laevandusriigid, Läänemere äärest kuuluvad sellesse kategooriasse Norra ja Venemaa. B-kategooria 10 liiget valitakse riikide seast, milles merekaubandusel on suur osatähtsus, Läänemere äärest kuuluvad sellesse kategooriasse Saksamaa ja Rootsi. C-kategooria 20 liiget valitakse riikide hulgast, milles merevedu või laevajuhtimine on olulised tegevusalad ning nii, et esindaksid kõiki maailma geograafilisi piirkondi. Läänemere äärest on selle kategooria kohaselt nõukogu liige Taani.

Assamblee otsused valmistatakse ette valdkondlikes komisjonides ja alamkomisjonides.

2021. aasta muudatused

32. assamblee koosolekul detsembris 2021 tehti struktuurimuudatusi:

  • 174 liikmesriigist kuulub nõukokku varasema 40 asemel 52
  • kaheks aastaks valitud nõukoguliikmete asemel pikeneb nende mandaatperiood neljale aastale

Rootsi on olnud nõukogu liige IMO algusest peale, välja arvatud viimasel mandaatperioodil. Detsembris 2021 sai Rootsi jälle nõukogu liikmeks.[3]

IMO dokumendid

IMO dokumentide jaoks on olemas andmebaas IMODOCS, millele on tasuta ligipääs ning kus on peaaegu kõik dokumendid on saadaval kolmes töökeeles - inglise, prantsuse ja hispaania keeles. Komisjonide aruanded, assambleede resolutsioonid ja nõukogu otsused on saadaval kuues ametlikus keeles: araabia, hiina, inglise, prantsuse, vene ja hispaania.

Välislingid

Viited