Erinevus lehekülje "Randla" redaktsioonide vahel
(New page: '''Randla''', rannavöönd on suure veekogu (mere, suure järve, veehoidla) põhjavöönd ja veekoguäärne maismaavöönd, mida kujundab lainetus. Randla moodustanud tegurite (setete, pi...) |
(kategooria ja lingid) |
||
| (ei näidata ühe teise kasutaja üht vahepealset redaktsiooni) | |||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
| − | '''Randla''', rannavöönd on suure veekogu (mere, suure järve, veehoidla) põhjavöönd ja veekoguäärne maismaavöönd, mida kujundab lainetus. Randla moodustanud tegurite (setete, pinnamoe, arenemisviisi) järgi eristatakse nt murrutus- (sh. pank-) ja kuhjerandlat (sh. liiva- ja kruusarandlat). Randla maismaaosa nimetatakse rannaks; see asub keskmise | + | '''Randla''', rannavöönd on suure veekogu ([[meri|mere]], suure järve, veehoidla) põhjavöönd ja veekoguäärne maismaavöönd, mida kujundab lainetus. |
| + | |||
| + | Randla moodustanud tegurite (setete, pinnamoe, arenemisviisi) järgi eristatakse nt murrutus- (sh. pank-) ja kuhjerandlat (sh. liiva- ja kruusarandlat). Randla maismaaosa nimetatakse [[rand|rannaks]]; see asub keskmise [[rannajoon]]e ja aju- ehk ründeveeaegsete tugevaimate tormilainete mõjupiiri vahel. | ||
| + | |||
| + | Randla veealust osa nimetatakse rannakuks ehk veealuseks rannanõlvaks; see ulatub keskmisest rannajoonest sügavuseni, kus lainete mõju veekogu põhjale lakkab. Erinevail hinnanguil on see sügavus ½ – ⅓ tugevate lainete pikkusest. [[Ookean]]i [[rannik]]ul võib rannaku (ka randla) alumine piir olla enam kui 100 m sügavusel, [[Läänemeri|Läänemeres]] ulatub kohati 50 m sügavusele.<ref>Eesti Entsüklopeedia 8. kd, lk 24, Tallinn 1995</ref> | ||
| + | |||
| + | ==Viited== | ||
| + | {{viited}} | ||
==Vaata ka== | ==Vaata ka== | ||
*[[rannik]] | *[[rannik]] | ||
| − | + | [[Kategooria:Kartograafia]] | |
Viimane redaktsioon: 10. november 2016, kell 01:10
Randla, rannavöönd on suure veekogu (mere, suure järve, veehoidla) põhjavöönd ja veekoguäärne maismaavöönd, mida kujundab lainetus.
Randla moodustanud tegurite (setete, pinnamoe, arenemisviisi) järgi eristatakse nt murrutus- (sh. pank-) ja kuhjerandlat (sh. liiva- ja kruusarandlat). Randla maismaaosa nimetatakse rannaks; see asub keskmise rannajoone ja aju- ehk ründeveeaegsete tugevaimate tormilainete mõjupiiri vahel.
Randla veealust osa nimetatakse rannakuks ehk veealuseks rannanõlvaks; see ulatub keskmisest rannajoonest sügavuseni, kus lainete mõju veekogu põhjale lakkab. Erinevail hinnanguil on see sügavus ½ – ⅓ tugevate lainete pikkusest. Ookeani rannikul võib rannaku (ka randla) alumine piir olla enam kui 100 m sügavusel, Läänemeres ulatub kohati 50 m sügavusele.[1]
Viited
- ↑ Eesti Entsüklopeedia 8. kd, lk 24, Tallinn 1995
