Erinevus lehekülje "Randla" redaktsioonide vahel

Allikas: Mereviki
P (1 redaktsioon)
(kategooria ja lingid)
 
1. rida: 1. rida:
'''Randla''', rannavöönd on suure veekogu (mere, suure järve, veehoidla) põhjavöönd ja veekoguäärne maismaavöönd, mida kujundab lainetus. Randla moodustanud  tegurite (setete, pinnamoe, arenemisviisi) järgi eristatakse nt murrutus- (sh. pank-) ja kuhjerandlat (sh. liiva- ja kruusarandlat). Randla maismaaosa nimetatakse rannaks; see asub keskmise rannajoone ja aju- ehk ründeveeaegsete tugevaimate tormilainete mõjupiiri vahel. Randla veealust osa nimetatakse rannakuks ehk veealuseks rannanõlvaks; see ulatub keskm. rannajoonest sügavuseni, kus lainete mõju veekogu põhjale lakkab. Erinevail hinnanguil on see sügavus ½ – 1/3 tugevate lainete pikkusest. Ookeani rannikul võib rannaku (ka randla) alumine piir olla enam kui 100 m sügavusel, Läänemeres ulatub kohati 50 m sügavusele.
+
'''Randla''', rannavöönd on suure veekogu ([[meri|mere]], suure järve, veehoidla) põhjavöönd ja veekoguäärne maismaavöönd, mida kujundab lainetus.
 +
 
 +
Randla moodustanud  tegurite (setete, pinnamoe, arenemisviisi) järgi eristatakse nt murrutus- (sh. pank-) ja kuhjerandlat (sh. liiva- ja kruusarandlat). Randla maismaaosa nimetatakse [[rand|rannaks]]; see asub keskmise [[rannajoon]]e ja aju- ehk ründeveeaegsete tugevaimate tormilainete mõjupiiri vahel.
 +
 
 +
Randla veealust osa nimetatakse rannakuks ehk veealuseks rannanõlvaks; see ulatub keskmisest rannajoonest sügavuseni, kus lainete mõju veekogu põhjale lakkab. Erinevail hinnanguil on see sügavus ½ – tugevate lainete pikkusest. [[Ookean]]i [[rannik]]ul võib rannaku (ka randla) alumine piir olla enam kui 100 m sügavusel, [[Läänemeri|Läänemeres]] ulatub kohati 50 m sügavusele.<ref>Eesti Entsüklopeedia 8. kd, lk 24, Tallinn 1995</ref>
 +
 
 +
==Viited==
 +
{{viited}}
  
 
==Vaata ka==
 
==Vaata ka==
 
*[[rannik]]
 
*[[rannik]]
  
Eesti Entsüklopeedia 8. kd, lk 24, Tallinn 1995
+
[[Kategooria:Kartograafia]]

Viimane redaktsioon: 10. november 2016, kell 00:10

Randla, rannavöönd on suure veekogu (mere, suure järve, veehoidla) põhjavöönd ja veekoguäärne maismaavöönd, mida kujundab lainetus.

Randla moodustanud tegurite (setete, pinnamoe, arenemisviisi) järgi eristatakse nt murrutus- (sh. pank-) ja kuhjerandlat (sh. liiva- ja kruusarandlat). Randla maismaaosa nimetatakse rannaks; see asub keskmise rannajoone ja aju- ehk ründeveeaegsete tugevaimate tormilainete mõjupiiri vahel.

Randla veealust osa nimetatakse rannakuks ehk veealuseks rannanõlvaks; see ulatub keskmisest rannajoonest sügavuseni, kus lainete mõju veekogu põhjale lakkab. Erinevail hinnanguil on see sügavus ½ – ⅓ tugevate lainete pikkusest. Ookeani rannikul võib rannaku (ka randla) alumine piir olla enam kui 100 m sügavusel, Läänemeres ulatub kohati 50 m sügavusele.[1]

Viited

  1. Eesti Entsüklopeedia 8. kd, lk 24, Tallinn 1995

Vaata ka