Rehv

Allikas: Mereviki
Redaktsioon seisuga 5. aprill 2011, kell 08:04 kasutajalt Malle (arutelu) (New page: '''Rehv''' (holl ''reef''), '''1.''' rehvitav (rehvimine) purjeosa, raapurje ülaserva ja rehvlindi (purjele õmmeldud rehvaukude ja rehvniplitega rõhtne purjeriidest riba) või pikipurje...)
(erin) ←Vanem redaktsioon | Viimane redaktsiooni (erin) | Uuem redaktsioon→ (erin)

Rehv (holl reef), 1. rehvitav (rehvimine) purjeosa, raapurje ülaserva ja rehvlindi (purjele õmmeldud rehvaukude ja rehvniplitega rõhtne purjeriidest riba) või pikipurje (puri) alaserva ja rehvlindi, samuti kahe rehvlindi vaheline purjelina osa. Purjel võib olla kuni 3 rehvi. „Puri on põhjarehvis“ öeldakse, kui puri on viimase rehvlindini kokku seotud. – 2. rehvimisseade. 19. saj keskpaiku võeti kasutusele hulk patenditud seadmeid ühekordse marsspurje rehvimise hõlbustamiseks. Tuntuimad on kapten H.D. Cunninghami rehvimisseade (1853. a patent). Purje ülaserv on seotud pööreldava raa külge. Rehvimisel keris pöörlev raa kuni 2/3 purjeosast enda ümber. J. Collingi ja D.G. Pinkney rehvimisseade (ühine patent 1863. a-st) võimaldas rehvimist ja ka purje korjamist. Seade koosnes raa esiküljel paiknevast pööreldavast peenemast peelest, mille peale rulliti puri rullkardina põhimõttel kas osaliselt (rehvimisel) või kogu ulatuses (purje korjamisel). Lihtsam ja töökindlam oli kapten F. Howe´i rehvimisseade. See koosnes alamasti eeselkopile paikselt kinnitatud lisaraast ja rõhtsalt poolitatud marsspurjest, mille ülemise poole raaliik (purjeliik) oli seotud tõstetava marssraa külge. Purje ülemise poole alaserv ja alumise poole ülaserv olid seotud paikse raa jaktaagi külge. Ülemise raa allalaskmisel langes purje alumine pool selle alltuule külje taha varju ja puri oligi rehvitud.

MERLE2.jpg See artikkel on kirjutatud 1996. aasta Mereleksikoni põhjal.