Erinevus lehekülje "Sõukruvi" redaktsioonide vahel

Allikas: Mereviki
P (7 redaktsiooni)
 
1. rida: 1. rida:
 
'''Sõukruvi''', ka '''laevakruvi''' on kruvipinnaliste radiaallabadega tiivik, mis tekitab vees [[laev]]a liikumistakistust ületava tõukejõu. [[Peamasin]]a pöördemoment edastatakse sõukruvile [[sõuvõll]]i kaudu. Sõukruvil on valdavalt 3-6 laba, ta on tavaliselt metallist (messingist, pronksist, malmist, roostevabast terasest) või plastist, valatud tervikuna või koostatud.  
 
'''Sõukruvi''', ka '''laevakruvi''' on kruvipinnaliste radiaallabadega tiivik, mis tekitab vees [[laev]]a liikumistakistust ületava tõukejõu. [[Peamasin]]a pöördemoment edastatakse sõukruvile [[sõuvõll]]i kaudu. Sõukruvil on valdavalt 3-6 laba, ta on tavaliselt metallist (messingist, pronksist, malmist, roostevabast terasest) või plastist, valatud tervikuna või koostatud.  
  
Sõukruvi iseloomustavad (kruvipinna moodustaja) samm H, läbimõõt D, suhe H/D (0,4-2,3) ning labade kogupinna A ja sõukruvi läbimõõduga võrdse ketta pinna AD suhe A/AD (0,3-1,2). Sõukruvi kasutegur oleneb suuresti [[kavitatsioon]]ist, mida üle 50-[[sõlm]]ese kiiruse korral ei saa vältida. [[Kiirlaev]]adel kasutatakse ülekavitatsioonisõukruve, mida esmakordselt kasutati 1968. aastal USA-s [[tiiburlaev]]adel.  
+
Sõukruvi iseloomustavad (kruvipinna moodustaja) samm H, läbimõõt D, suhe H/D (0,4-2,3) ning labade kogupinna A ja sõukruvi läbimõõduga võrdse ketta pinna AD suhe A/AD (0,3-1,2). Sõukruvi kasutegur oleneb suuresti [[kavitatsioon]]ist, mida üle 50-[[sõlm]]ese kiiruse korral ei saa vältida. [[Kiirlaev]]adel kasutatakse ülekavitatsioonisõukruve, mida esmakordselt kasutati 1968. aastal USA-s [[tiibur]]itel.  
  
 
Sagelivahetatavate käikudega laevadel rakendatakse muutsammuga sõukruve, mis lubavad muuta sõidukiirust ning anda tagasikäiku peamasina pöörlemissagedusest sõltumata.  
 
Sagelivahetatavate käikudega laevadel rakendatakse muutsammuga sõukruve, mis lubavad muuta sõidukiirust ning anda tagasikäiku peamasina pöörlemissagedusest sõltumata.  

Viimane redaktsioon: 18. juuli 2017, kell 00:00

Sõukruvi, ka laevakruvi on kruvipinnaliste radiaallabadega tiivik, mis tekitab vees laeva liikumistakistust ületava tõukejõu. Peamasina pöördemoment edastatakse sõukruvile sõuvõlli kaudu. Sõukruvil on valdavalt 3-6 laba, ta on tavaliselt metallist (messingist, pronksist, malmist, roostevabast terasest) või plastist, valatud tervikuna või koostatud.

Sõukruvi iseloomustavad (kruvipinna moodustaja) samm H, läbimõõt D, suhe H/D (0,4-2,3) ning labade kogupinna A ja sõukruvi läbimõõduga võrdse ketta pinna AD suhe A/AD (0,3-1,2). Sõukruvi kasutegur oleneb suuresti kavitatsioonist, mida üle 50-sõlmese kiiruse korral ei saa vältida. Kiirlaevadel kasutatakse ülekavitatsioonisõukruve, mida esmakordselt kasutati 1968. aastal USA-s tiiburitel.

Sagelivahetatavate käikudega laevadel rakendatakse muutsammuga sõukruve, mis lubavad muuta sõidukiirust ning anda tagasikäiku peamasina pöörlemissagedusest sõltumata.

1836. aastal patentisid sõukruvi inglane F. P. Smith (1808-1874) ja rootslane J. Ericsson (1803-1889). Esimesed sõukruvid kujutasid endast Archimedese spiraali. Esimese kruvilaeva Archimedese (237 tonni, ehitatud 1838-1839 Inglismaal) kiirus oli ligi 10 sõlme. Algul oli ta kruvi läbimõõduks 2,13 m, hiljem 1,75 m, jõuseadmeks oli umbes 81,5 hj (60kW) aurumasin pöörlemissagedusel 139 p/min. Sõukruvi kasutavad umbes 95% laevadest.

MERLE2.jpg See artikkel on kirjutatud 1996. aasta Mereleksikoni põhjal.