Sõukruvi

sõukruvi (/laevakruvi/vint/propeller) - kruvipinnaliste radiaallabadega tiivik, tekitab vees laeva liikumistakistust ületava tõukejõu. Peamasina pöördemoment edastatakse sõukruvile sõuvõlli kaudu. Sõukruvil on valdavalt 3-6 laba, ta on tavaliselt metallist (messingist, pronksist, malmist, roostevabast terasest) või plastist, valatud tervikuna või koostatud. Sõukruvi iseloomustavad (kruvipinna moodustaja) samm H, läbimõõt D, suhe H/D (0,4-2,3) ning labade kogupinna A ja sõukruvi läbimõõduga võrdse ketta pinna AD suhe A/AD (0,3-1,2). Kasutegur oleneb suuresti kavitatsioonist, mida üle 50-sõlmese kiiruse korral ei saa vältida. Kiirlaevadel kasutatakse ülekavitatsioonisõukruve, esmakordselt kasutati 1968.a USA-s tiiburlaevadel. Sagelivahetatavate käikudega laevadel rakendatakse muutsammuga sõukruve, mis lubavad muuta sõidukiirust ning anda tagasikäiku peamasina pöörlemissagedusest sõltumata. 1836.a patentisid sõukruvi inglane F.P. Smith (1808-1874) ja rootslane J.Ericsson (1803-1889). Esimesed sõukruvid kujutasid endast Arkhimedese spiraali. Esimese kruvilaeva Archimedese (237 tonni, ehitatud 1838-1839 Inglismaal) kiirus oli ligi 10 sõlme. Algul oli ta kruvi läbimõõduks 2,13m, hiljem 1,75m, käitiks oli umbes 81,5hj (60kW) aurumasin pöörlemissagedusel 139p/min. Sõukruvi kasutavad umbes 95% laevadest.

Autor: Enn Oja

Allikas: Mereleksikon, 1996

• Squkruvi1.jpg
• Squkruvi2.jpg
• Squkruvi3.jpg
• Squkruvi4.jpg
• Squkruvi5.jpg
• Squkruvi6.jpg