Erinevus lehekülje "SANKT ERIK" redaktsioonide vahel

Allikas: Mereviki
(Jäämurdja)
126. rida: 126. rida:
 
==Viited==
 
==Viited==
 
{{viited}}
 
{{viited}}
 +
 +
[[Kategooria:Laev]]

Redaktsioon: 5. aprill 2020, kell 01:38

Laeva andmed
Nimi: ISBRYTAREN II
SANKT ERIK
Lipp: Rootsi
Kodusadam: Stockholm
Reeder: Stockholmi meremuuseum
Ehitusaasta: 1915
Ehituskoht: Stockholm
Ehitaja: Finnboda Varf
Tüüp: jäämurdja
Vette lastud: 1914
Maksumus: 1 miljon SEK
Ümber ehitatud: 1958
Teenistuses alates: 1915
Teenistuse lõpp: 1977
Staatus: muuseumlaev
Maksimaalne pikkus: 60 m
Maksimaalne laius: 17 m
Süvis: 6,5 m
Peamasin: 2, 4000 hj
Laevapere: 30

SANKT ERIK oli Rootsi jäämurdja ja on Stockholmi meremuuseumi muuseumlaev.

Jäämurdja

Jäämurdja ISBRYTAREN II ehitati 1915. aastal Finnboda laevatehases Stockholmi linna tellimusel, et hoida lahti laevateed Stockholmi saarestikus. Riigi panus jäämurdja ligi miljonikroonisesse maksumusse oli 350 000 SEK ning linn laenas karmidel talvedel jäämurdjat riigile, et abistada laeva Botnia lahes ja Öresundis. Kuid jäämurdja osutus Botnia lahes liiga nõrgaks ning lepiti kokku, et see ei sõida Gävlest põhja poole.

Laeval on vöörikruvi, mis suunab vee ja purustatud jää piki laevakeret tahapoole ning kreenimissüsteem, mis võimaldab vett pardast pardasse pumbata. Kahe kolmesilindrilise aurumasina koguvõimsus on 4000 hj, ahtrimasin - 2800 hj - on Rootsi suurim töötav aurumasin.[1]

1958. aastal ehitati laev kivisöelt ümber õliküttele ning sai uue nime SANKT ERIK.[2] 1977. aastal lõpetas SANKT ERIK jäämurdmise.

Muuseumlaev

Alates 1980. aastast on SANKT ERIK muusemlaev, mis on külastajaile avatud. Laev teeb ka saarestikureise ja vahel käivitatakse aurumasin kai ääres. Reise korraldab ja külastajaid võõrustab laeva sõprade selts Isbrytaren Sankt Eriks vänner, mille esimees on SANKT ERIKu kapten.[3]

Viited