Erinevus lehekülje "Sadam" redaktsioonide vahel
P (4 redaktsiooni) |
|||
| (ei näidata ühe teise kasutaja 2 vahepealset redaktsiooni) | |||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Sadam''' on veetranspordivahendite väljumis- ja saabumiskoht, mis hõlmab nii [[laev]]ade peatumiseks kohandatud veeala (akvatooriumi) kui ka selle juures oleva maa-ala. | '''Sadam''' on veetranspordivahendite väljumis- ja saabumiskoht, mis hõlmab nii [[laev]]ade peatumiseks kohandatud veeala (akvatooriumi) kui ka selle juures oleva maa-ala. | ||
| − | Tavaliselt on sadam lainetuse eest kaitstud, et võimaldada seal olevaid laevu lastida ja lossida ning varustada neid vee, toiduainete, kütuse jm. vajalikuga. Sadamaid liigitatakse otstarbe (sõja-, kauba-, reisi-, kala-, varju-, remondi- ja talvesadam), asukoha (suudme-, kanali- või laguuni-, ranna-, saare-, loodete- ja siseveesadam) ja kasutuse eripära järgi (lõpp-, eel-, transiit-, kiir- ja reisisadam). | + | Tavaliselt on sadam lainetuse eest kaitstud, et võimaldada seal olevaid laevu [[lastimine|lastida]] ja [[lossimine|lossida]] ning varustada neid vee, toiduainete, kütuse jm. vajalikuga. Sadamaid liigitatakse otstarbe (sõja-, kauba-, reisi-, kala-, varju-, remondi- ja talvesadam), asukoha (suudme-, kanali- või laguuni-, ranna-, saare-, loodete- ja siseveesadam) ja kasutuse eripära järgi (lõpp-, eel-, transiit-, kiir- ja reisisadam). |
Sadam koosneb sadama territooriumist (maa-alast), sadamabasseinist ja [[reid]]ist (varjulisest sadamaeelsest alast laevade [[ankurdamine|ankurdamiseks]]). Sadamabasseinis on laevade [[sildumine|sildumiseks]] [[kai]]d, kaidel ja [[muul]]idel kaubalaod, raudteed ja kraanad ning reidilt sadamasse pääsuks muulidevahelised nn väravad; suure tõusu ja mõõnaga sadamates on sadamaväravas [[lüüs]]id. | Sadam koosneb sadama territooriumist (maa-alast), sadamabasseinist ja [[reid]]ist (varjulisest sadamaeelsest alast laevade [[ankurdamine|ankurdamiseks]]). Sadamabasseinis on laevade [[sildumine|sildumiseks]] [[kai]]d, kaidel ja [[muul]]idel kaubalaod, raudteed ja kraanad ning reidilt sadamasse pääsuks muulidevahelised nn väravad; suure tõusu ja mõõnaga sadamates on sadamaväravas [[lüüs]]id. | ||
| − | Sadama territooriumil on sadamatalitused [[sadamakapten]]i, [[ | + | Sadama territooriumil on sadamatalitused [[sadamakapten]]i, [[loots]]iteenistuse, tolli- ja politseiteenistusega, arstiabihooned, signalisatsioonitorn, elevaatorid, külmhooned, remonditöökojad ja kuivdokid. Sadamat iseloomustavad läbilaskevõime, kauba- ja reisijatekäive, kaide kogupikkus, basseini sügavus, tööde mehhaniseerituse aste ning töökodade ja ladude olemasolu. Omandisuhete järgi on riigi-, munitsipaal- ja erasadamaid. |
{{Mereleksikon}} | {{Mereleksikon}} | ||
Viimane redaktsioon: 18. veebruar 2015, kell 18:37
Sadam on veetranspordivahendite väljumis- ja saabumiskoht, mis hõlmab nii laevade peatumiseks kohandatud veeala (akvatooriumi) kui ka selle juures oleva maa-ala.
Tavaliselt on sadam lainetuse eest kaitstud, et võimaldada seal olevaid laevu lastida ja lossida ning varustada neid vee, toiduainete, kütuse jm. vajalikuga. Sadamaid liigitatakse otstarbe (sõja-, kauba-, reisi-, kala-, varju-, remondi- ja talvesadam), asukoha (suudme-, kanali- või laguuni-, ranna-, saare-, loodete- ja siseveesadam) ja kasutuse eripära järgi (lõpp-, eel-, transiit-, kiir- ja reisisadam).
Sadam koosneb sadama territooriumist (maa-alast), sadamabasseinist ja reidist (varjulisest sadamaeelsest alast laevade ankurdamiseks). Sadamabasseinis on laevade sildumiseks kaid, kaidel ja muulidel kaubalaod, raudteed ja kraanad ning reidilt sadamasse pääsuks muulidevahelised nn väravad; suure tõusu ja mõõnaga sadamates on sadamaväravas lüüsid.
Sadama territooriumil on sadamatalitused sadamakapteni, lootsiteenistuse, tolli- ja politseiteenistusega, arstiabihooned, signalisatsioonitorn, elevaatorid, külmhooned, remonditöökojad ja kuivdokid. Sadamat iseloomustavad läbilaskevõime, kauba- ja reisijatekäive, kaide kogupikkus, basseini sügavus, tööde mehhaniseerituse aste ning töökodade ja ladude olemasolu. Omandisuhete järgi on riigi-, munitsipaal- ja erasadamaid.
|
See artikkel on kirjutatud 1996. aasta Mereleksikoni põhjal. |
Tänapäeval kasutatakse sageli nn landlord-sadama skeemi, kui sadamaettevõttele kuulub sadama infrastruktuur. Sadama territoorium ja sageli ka kaid renditakse sadamaoperaatoreile, kes ehitavad oma tegevuseks vajaliku superstruktuuri ja hooldavad seda. Landlord-sadam on nt AS Tallinna Sadam, teel selle poole on Stockholmi Sadamad.
