Erinevus lehekülje "Siht" redaktsioonide vahel
(Täiendasin teksti, lisasin siselinke ja ühe välislingi) |
|||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
| − | '''Siht''' on kahe | + | '''Siht''' on kahe (harvem enama] püsimärgiga määratud soovitatud, ainuvõimalik, harvem kohustuslik [[laevatee]] või laevatee lõik, mida kasutatakse laevade navigeerimisel ja kohamääramisel kitsastel ja keerulistel veealadel (ingl ''leading line'', sks ''Richtfeuerlinie'', hol ''lichtenlijn'', vn''створ''). |
| − | Kõnekeeles ka liin või [[liitsiht]]. Sihti tähistavad [[Püsimärk|püsimärgid]], [[tuletorn]]id ja [[Paak|-paagid]] või [[Päevamärk|päevamärgid]] paiknevad enamasti [[laevatee]] ühes otsas, kusjuures | + | Kõnekeeles ka liin või [[liitsiht]]. Sihti tähistavad paaris [[Püsimärk|püsimärgid]], [[tuletorn]]id ja [[Paak|-paagid]] või [[Päevamärk|päevamärgid]], paiknevad enamasti [[laevatee]] ühes otsas, kusjuures [[sihtmärk]]ide vahelist lõiku, mis on enamasti [[rannik]]ualal, laevasõiduks ei kasutata. Seega määravad sihtmärgid merealas sobivas kohas laevasõiduks sobiva suuna ja asukoha. |
| − | + | Sihtmärkide vahekaugus sõltub nendega tähistatud laevateelõigu pikkusest, samuti märkide kaugusest sihi laevade poolt kasutatavast osast. [[Merekaart]]idele kantakse sihid kindlate [[Navigatsioonimärk|tingmärkidega]]. Sihi võivad moodustada ükskõik millised looduslikud või inimtekkelised, laevasõitu hõlbustavad objektid, näit. kivid, puud, hooned jne. Kui laev on sihil, on see sihi kolmas objekt. Keeruliste laevasõidutingimustega piirkondades, näit. Väinameres, moodustavad [[telgjoon|laevateede telgjooni]] tähistavad sihid sihisüsteeme, kusjuures sihtide lõikepunktid tähistavad kohustuslikke pöördekohti. Tänapäeval määratakse sihte tähistavate püsimärkide asukohad (koordinaadid) sentimeetri täpsusega. | |
| − | Esimene sihimärkidega tähistatud laevatee Eesti vetes on alates 1835. aastast, mil valmis | + | Esimene sihimärkidega tähistatud laevatee Eesti vetes on alates 1835. aastast, mil valmis [[Tallinna ülemine tuletorn]], [[Tallinna laht|Tallinna lahest]] põhjasuunas Soome lahte kulgeva laevatee jaoks. Pikima sihimärkide vahekaugusega siht tähistab [[Lõu laht]]e viivat soovitatavat laevateed; sihimärkide [[Lõu tuletorn]]i ja Anseküla kirikutorni vahekaugus on 1,7 miili. |
Autor: Jaan Lutt | Autor: Jaan Lutt | ||
| 19. rida: | 19. rida: | ||
Pilt:siht3.JPG|Pärnu välised sihttulede paagid | Pilt:siht3.JPG|Pärnu välised sihttulede paagid | ||
Pilt:siht4.JPG|Sihimärgid Vaindloos | Pilt:siht4.JPG|Sihimärgid Vaindloos | ||
| + | |||
| + | === Artikkel Wikipedias === | ||
| + | [http://en.wikipedia.org/wiki/Leading_line Leading Line] | ||
Redaktsioon: 8. aprill 2010, kell 12:52
Siht on kahe (harvem enama] püsimärgiga määratud soovitatud, ainuvõimalik, harvem kohustuslik laevatee või laevatee lõik, mida kasutatakse laevade navigeerimisel ja kohamääramisel kitsastel ja keerulistel veealadel (ingl leading line, sks Richtfeuerlinie, hol lichtenlijn, vnствор).
Kõnekeeles ka liin või liitsiht. Sihti tähistavad paaris püsimärgid, tuletornid ja -paagid või päevamärgid, paiknevad enamasti laevatee ühes otsas, kusjuures sihtmärkide vahelist lõiku, mis on enamasti rannikualal, laevasõiduks ei kasutata. Seega määravad sihtmärgid merealas sobivas kohas laevasõiduks sobiva suuna ja asukoha.
Sihtmärkide vahekaugus sõltub nendega tähistatud laevateelõigu pikkusest, samuti märkide kaugusest sihi laevade poolt kasutatavast osast. Merekaartidele kantakse sihid kindlate tingmärkidega. Sihi võivad moodustada ükskõik millised looduslikud või inimtekkelised, laevasõitu hõlbustavad objektid, näit. kivid, puud, hooned jne. Kui laev on sihil, on see sihi kolmas objekt. Keeruliste laevasõidutingimustega piirkondades, näit. Väinameres, moodustavad laevateede telgjooni tähistavad sihid sihisüsteeme, kusjuures sihtide lõikepunktid tähistavad kohustuslikke pöördekohti. Tänapäeval määratakse sihte tähistavate püsimärkide asukohad (koordinaadid) sentimeetri täpsusega.
Esimene sihimärkidega tähistatud laevatee Eesti vetes on alates 1835. aastast, mil valmis Tallinna ülemine tuletorn, Tallinna lahest põhjasuunas Soome lahte kulgeva laevatee jaoks. Pikima sihimärkide vahekaugusega siht tähistab Lõu lahte viivat soovitatavat laevateed; sihimärkide Lõu tuletorni ja Anseküla kirikutorni vahekaugus on 1,7 miili.
Autor: Jaan Lutt
Allikad: Eesti Loots 2007. Kokku seadnud Joh. Mey. Eesti Kindralstaabi IV Topo-Hüdrograafia osakonna publikatsioonid nr. 7. Tallinn 1927.
Luige, A. Eesti tuletornid. Eesti Raamat. Tallinn 1982.
<gallery> Pilt:Siht1.JPG|Suurupi sihituletornid mere poolt Pilt:Siht5.JPG|Sihid Väinamere kaardil Pilt:siht3.JPG|Pärnu välised sihttulede paagid Pilt:siht4.JPG|Sihimärgid Vaindloos
