TARTU

Allikas: Mereviki
Laeva andmed
Nimi: JURJEV (1897-1918)
GRAF KIRCHBACH (1918-1919)
TARTU (1919-1941)
NAROVA (1941)
HEIMATLAND (1941-1942)
TARTU (1942 – 1943)
HEIMATLAND (1943–1944)
Ehitusaasta: 1897
Ehituskoht: Läti, Riia
Ehitaja: Lange & Pojad tehas
Tüüp: Suurtükipaat
Staatus: Lammutatud
Maksimaalne pikkus: 37 m
Maksimaalne laius: 5,3 m
Süvis: 1,3 m
Mass-veeväljasurve: 145 t
Kiirus: 9 sõlme
Sõidukaugus: 280 meremiili
Peamasin: kahesilindrine kompaundaurumasin, 120 hj
Käiturid: 2 sõukruvi
Kütusetankid: 40 ruumimeetrit puid

Ajalugu

  • Laev ehitati 1897. aastal Riias Lange & Pojad tehases. Esimeseks nimeks sai JURJEV. Laeva veeväljasurve oli 145 tonni, pikkus 37 m, laius 5,3 m, süvis 1,3 m, jõuseadmeks oli kahesilindriline 120-hobujõuline kompaundaurumasin mis kahe sõuratta abil andis kiiruseks 9 sõlme. Laeva katelt köeti puudega, mida sai pardale võtta 40 ruumimeetrit ja sellest jätkus 280 miili (ligi 520 km) läbisõiduks.
  • JURJEV oli Venemaa teedeministeeriumi käsunduslaev. Alus mobiliseeriti 1915. aastal Vene Peipsi flotilli. Relvastuseks sai JURJEV vaid kuulipildujad ja jäi flotilli staabilaevaks. Veeliinile paigaldati osaliselt 6 mm paksune soomusvöö ja pardale pandi ka helgiheitjad.
  • 1917/1918. aasta talvel oli flotilli staabilaev JURJEV remondis Kamenka jõel Pihkva all. 1918. aasta veebruaris langes JURJEV Pihkva lähedal Saksa vägede kätte. Laev nimetati ümber GRAF KIRCHBACHiks ja tegutses kapten Ferdinand Wichmanni juhatusel eestlastest meeskonnaga Saksa vägede käsunduslaevana. Sama aasta novembris Saksa okupatsiooni lõppemisel müüsid sakslased GRAF KIRCHBACHi kaupmees Brockile. Eesti valitsus seda müüki ei tunnistanud ja 1. märtsil 1919 võeti ta Peipsi laeva divisjoni. Laev sai uueks nimeks TARTU ja ta relvastati ühe 47 mm Hotchkiss kahuriga ja ühe 40 mm õhutõrjekahuriga. 1919. aasta oktoobris lisati laevale üks 57 mm kahur. 1924. aastal lisati laeva ahtrisse 75 mm kahur. Sõja ajal kuulus laeva meeskonda 29 meest, kellest 3 olid ohvitserid. Vabadussõja ajal oli laeva komandöriks mitšman Jaan Usin.
  • Pärast Vabadussõda jäi suurtükipaat TARTU Peipsi laevastiku divisjoni koosseisu. 1931. aastal tehti talle kapitaalremont.
  • Pärast Eesti okupeerimist võeti TARTU 1941. aasta talvel Dzeržinski nimelisse Kõrgema Mereväeinseneride kooli õppelaevaks. 22. märtsil pandi laevale nimeks NAROVA. Saksa-Vene sõjast alates relvastati ta kolme 45 mm kahuriga ning võeti Peipsi flotilli, kus ta osales sõjategevuses Peipsil. 22. juulil sai ta Mustvee reidil Saksa lennurünnakul raskelt viga ja oma meeskond uputas laeva päev hiljem Omedo jõe suudmes, Mustveest 7 km lõuna pool.
  • 1941. aasta septembri lõpus tõstsid Saksa pioneeri laeva üles ja viisid remonti. Peale remonti pandi laevale uueks nimeks HEIMATLAND. 1942. aastal anti laev üle Eesti Omavalitsusele, kus ta sai nimeks TARTU, aga seda mitte kauaks. Juba 1943. aasta septembris võtsid sakslased laeva tagasi ja nimi muudeti jälle HEIMATLANDiks. Laeva hakati kasutama 4. suurtükipraamide flotilli transpordilaeva ja ujuvkasarmuna. Kui Punaarmee 1944. aasta augustis Emajõeni jõudis, uputas oma meeskond laeva 25. augustil jõkke. Päev hiljem pommitas pooluppunud laeva Vene lennuvägi.
  • Pärast sõda tõsteti laeva vrakk üles ja lammutati Tartus.

Viited

  • 1. Mati Õun. Eesti Merejõudude laevu 1918–1940. Sentinel 2014 Tallinn.
  • 2. Mati Õun. Eesti sõjalaevad 1918–1940. Tammiskilp 1998 Tallinn.
  • 3. Mati Õun, Hanno Ojalo. 101 Eesti laeva. Varrak 2015 Tallinn.