Tanker
Tanker (ingl tank - ’tsistern, paak’), ka tanklaev on vedellastilaev, milles laevakeresse ehitatud mahuteis ehk tankides veetakse vedelat lasti.
Tuntakse nafta-, gaasi-, keemia- (mitmesuguste kemikaalide veoks), veini-, vee-, toiduõli-, bituumeni- jm tankereid. Tankerid on ühetekilised ahtris paikneva masinaruumi ja tekiehitisega alused. Vanematel tankeritel võib olla ka tekiehitis keskel.
Tankerite konstruktsioonierinevused tulenevad lasti iseärasustest ja selle veole esitatavaist nõudeist. Kasutatavaimad on naftatankerid, need moodustavad 8,6% maailma tsiviillaevade arvust ja 31,6% nende kogutonnaažist (1989. aastal 6 oli 383 laeva, kokku 129 777 506 brt).
Piki- ja põikvaheseintega on tankeri lastiruum jagatud tankideks. Nüüdisaja looduskaitsenõuete kohaselt ehitatakse tankerid topeltpõhja ja topeltparrastega. Laaditakse harilikult kalda- ja lossitakse laevapumpadega. Tankerite dedveit on 500—3000 t (kohalikel vedudel ja laevu kütusega varustavatel punkrilaevadel) või 30 000—100 000 t (nafta ja naftasaaduste veoks). Peamiselt toornafta veoks määratud supertankerid on VLCC (Very Large Crude Carrier), mille dedveit on kuni 250 000 t, ning ULCC.
Esimeseks spetsiaalselt tankeriks kavandatud aluseks peetakse Inglismaal 1886. aastal Saksamaa tarbeks ehitatud GLÜCKAUFi. 19. sajandi viimasest veerandist on andmeid, et ka Kaspial on olnud primitiivseid tankereid. Eesti sai esimese tankeri (LAGEDI) 1994. aastal (mahutas üle 5000 t naftat).
Allikas:Mereleksikon
