Termoõlikatel

Allikas: Mereviki
Redaktsioon seisuga 1. jaanuar 2018, kell 17:05 kasutajalt Jüri (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: 'thumb|right|Termoõli süsteem '''Termoõlikatel''' on katel, kus laeva soojusvarustussüsteemide soojuskandjaks on termoõli. Alates 1960-ndatest aa...')
(erin) ←Vanem redaktsioon | Viimane redaktsiooni (erin) | Uuem redaktsioon→ (erin)
Termoõli süsteem

Termoõlikatel on katel, kus laeva soojusvarustussüsteemide soojuskandjaks on termoõli. Alates 1960-ndatest aastatest on laevadel hakatud soojusvarustussüsteemides kasutama nn. termoõli süsteeme, kus soojuskandjaks ei ole veeaur, vaid spetsiaalse töötlemise teel valmistatud eriomadustega mineraal-, sünteetilised või poolsünteetilised õlid.

Termoõlisüsteemides kasutatavad termoõlid on tuleohu vältimiseks kõrge leektäpiga, nende isesüttimistemperatuur ja koksistumistemperatuur oluliselt kõrgemad maksimaalsetest töötemperatuuridest. Õli ülekuumenemise vältimiseks sissekütmisel ja vajaliku intensiivsusega õliringluse tagamiseks on termoõlid madala viskoossusega kogu töötemperatuuride vahemikus.

Termoõlisüsteemi abi- ja utilisatsioonilateldes on küttepind tavaliselt kujundatud kollet ja gaasikäike ümbritseva pideva spiraaltoruna, milles liigub ringluspumba poolt antava rõhu toimel termoõli, kuumenedes sõltuvalt süsteemi otstarbest ja valitud õlimargist temperatuurini 200…350 0C

Termoõlisüsteemide eelisteks aurusüsteemide ees on lihtsam ja kompaktsem konstruktsioon (puudub aururuum, pole veetaseme näidikuid ega regulaatoreid, kaitseklappe, kondensaatorid soojaveekaste jm aurukatelde lisaseadmeid), odavam algmaksumus ja väiksemad remondi-hoolduskulud. Erinevalt aurukateldest, milles töötemperatuuri tõusuga kaasneb paratamatult töörõhu tõus, töötavad termoõlikatlad põhimõtteliselt atmosfäärirõhul töötemperatuurist sõltumata, ringluspumpadega antakse vaid süsteemi hüdraulise takistuse ületamiseks vajalik lisarõhk 0,4…1,3 MPa. Olulised eelised on ka katlakivi ja korrosiooni tekke ning külmumisohu puudumine.

Termoõlikatla automaatjuhtimise ja –kaitsesüsteemid on märksa lihtsamad aurukatelde vastavatest süsteemidest. Kontrollitavad parameetrid, mille väljumisel ettenähtud piiridest seiskub automaatselt kütuse andmine põletisse, on katlast väljuva õli ja gaaside temperatuurid, õliringluse intensiivsus ja termoõli tase paisupaagis. Termoõlikatelde kasutegur on 3…5%, kogu süsteemi kasutegur aga kuni 10% kõrgem aurukatelde ja auruküttesüsteemide kasutegurist.

Termoõlikatelde puuduseks aurukateldega võrreldes on suurem tuleoht, sest torude lekke korral töötavas katlas on küttepinna sissepõlemine praktiliselt vältimatu. Seetõttu termoõlikatelde küttepinnad keevitatakse valmistamisel monoliitseteks tervikdetailideks ilma lahtivõetavate toruühendusteta, süsteemide toruliidete ja armatuuri tihendite materjalidena kasutatakse ainult mittepõlevaid materjale. Samal põhjusel paigutatakse termoõlikatlad tihti ka väljapoole masinaruumi.

Autorid:

Allikad

Heino Punab. Laevajõuseadmed Eesti Mereakadeemia 2008