Erinevus lehekülje "Tiivikliugur" redaktsioonide vahel

Allikas: Mereviki
(Välislingid)
(viide)
1. rida: 1. rida:
 
'''Tiivikliugur''' on lamedapõhjaline või liigendi abil kaheks jaotatud kerega pööratavatele [[pontoon]]idele toetuv [[veesõiduk]], mille liikumisviis on libisemine veepinnal, jääl, lumel ja väidetavalt ka märjal maapinnal (rohul). Tiivikliuguri [[käitur]]iks on tugirõnga sees pöörlev fikseeritud sammuga tiivik, mille käitab [[sisepõlemismootor]], lamedapõhjalise tiivikliuguri juhtimiseks on tugirõnga külge tiiviku taha paigaldatud  püstrool(id).<br>
 
'''Tiivikliugur''' on lamedapõhjaline või liigendi abil kaheks jaotatud kerega pööratavatele [[pontoon]]idele toetuv [[veesõiduk]], mille liikumisviis on libisemine veepinnal, jääl, lumel ja väidetavalt ka märjal maapinnal (rohul). Tiivikliuguri [[käitur]]iks on tugirõnga sees pöörlev fikseeritud sammuga tiivik, mille käitab [[sisepõlemismootor]], lamedapõhjalise tiivikliuguri juhtimiseks on tugirõnga külge tiiviku taha paigaldatud  püstrool(id).<br>
Kaheks jaotatud kerega tiivikliuguri juhtimine toimub pööratavate pontoonide abil (nn raamjuhtimine), mistõttu sõiduki pöörderaadius on võrreldes lamedapõhjalise tiivikliuguriga tunduvalt väiksem ja hästi juhitav ka väikesel kiirusel. Sellise sõiduki patent on olnud Patendiametis registreeritud.<br>
+
Kaheks jaotatud kerega tiivikliuguri juhtimine toimub pööratavate pontoonide abil (nn raamjuhtimine), mistõttu sõiduki pöörderaadius on võrreldes lamedapõhjalise tiivikliuguriga tunduvalt väiksem ja hästi juhitav ka väikesel kiirusel. Sellisele sõidukile on Patendiamet 2000. aastal väljastanud patendi, mille kehtivus on lõppenud.<ref>[https://www1.epa.ee/patent/andmed.asp?NroParam=9600166&ID=96000166&NID=&offset=&HKR= Dokumendid Patendiameti kodulehel]</ref><br>
 
Praegu laialdaselt levinud nimetus 'hüdrokopter' kirjeldatud veesõiduki kohta ei sobi, sest termin 'kopter' tähistab õhbusõidukit, kuid tiivikliuguri liikumisviis on tiiviku moodustatava horisontaaljõu mõjul ainult libisemine väikese hõõrdetakistusega pinnal. Puuduvad tõstejõu komponendid, mis on samaladsetel liugurlaevadel – [[hõljuk]]il ja [[glisser]]il.
 
Praegu laialdaselt levinud nimetus 'hüdrokopter' kirjeldatud veesõiduki kohta ei sobi, sest termin 'kopter' tähistab õhbusõidukit, kuid tiivikliuguri liikumisviis on tiiviku moodustatava horisontaaljõu mõjul ainult libisemine väikese hõõrdetakistusega pinnal. Puuduvad tõstejõu komponendid, mis on samaladsetel liugurlaevadel – [[hõljuk]]il ja [[glisser]]il.
  

Redaktsioon: 28. mai 2022, kell 22:22

Tiivikliugur on lamedapõhjaline või liigendi abil kaheks jaotatud kerega pööratavatele pontoonidele toetuv veesõiduk, mille liikumisviis on libisemine veepinnal, jääl, lumel ja väidetavalt ka märjal maapinnal (rohul). Tiivikliuguri käituriks on tugirõnga sees pöörlev fikseeritud sammuga tiivik, mille käitab sisepõlemismootor, lamedapõhjalise tiivikliuguri juhtimiseks on tugirõnga külge tiiviku taha paigaldatud püstrool(id).
Kaheks jaotatud kerega tiivikliuguri juhtimine toimub pööratavate pontoonide abil (nn raamjuhtimine), mistõttu sõiduki pöörderaadius on võrreldes lamedapõhjalise tiivikliuguriga tunduvalt väiksem ja hästi juhitav ka väikesel kiirusel. Sellisele sõidukile on Patendiamet 2000. aastal väljastanud patendi, mille kehtivus on lõppenud.[1]
Praegu laialdaselt levinud nimetus 'hüdrokopter' kirjeldatud veesõiduki kohta ei sobi, sest termin 'kopter' tähistab õhbusõidukit, kuid tiivikliuguri liikumisviis on tiiviku moodustatava horisontaaljõu mõjul ainult libisemine väikese hõõrdetakistusega pinnal. Puuduvad tõstejõu komponendid, mis on samaladsetel liugurlaevadel – hõljukil ja glisseril.

Autor:Jüri Kask

Viited

Välislingid

Vaata ka

Teistes keeltes

 

[Kategooria :Laevatüübid]