Erinevus lehekülje "Tuletõrjesüsteemid" redaktsioonide vahel

Allikas: Mereviki
(Uus lehekülg: '[[Kategooria:]]'''Tuletõrjesüsteem''', ka '''tulekustutussüsteem''' on laeva otstarbe, klassi ja suuruse järgi erineva konstruktsiooni ja toimega üldsüsteem tulek...')
 
P (Veepihustussüsteem)
 
(ei näidata 2 kasutaja 17 vahepealset redaktsiooni)
1. rida: 1. rida:
[[Kategooria:]]'''Tuletõrjesüsteem''', ka '''tulekustutussüsteem''' on [[laev]]a otstarbe, klassi ja suuruse järgi erineva konstruktsiooni ja toimega [[üldsüsteem]] tulekahjude ennetamiseks, avastamiseks, lokaliseerimiseks  ja kustutamiseks.
+
'''Tuletõrjesüsteem''', ka '''tulekustutussüsteem''' on [[laev]]a otstarbe, klassi ja suuruse järgi erineva konstruktsiooni ja toimega [[üldsüsteem]] tulekahjude ennetamiseks, avastamiseks, lokaliseerimiseks  ja kustutamiseks.
Laeva statsionaarsed tulekustutussüsteemid on reglementeeritud Rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel [[(’’SOLAS’’)]] 1974/78 LISA peatükk II/2 nõuetega, milles käsitletakse konstruktsioonilisi tulekaitsenõudeid, nõudeid tule avastamise- ja tulekustutusseadmetele ning varustusele. Peatükk sisaldab samuti organisatsioonilisi meetmeid tulekahju korral laevas.  
+
Laeva statsionaarsed tulekustutussüsteemid on reglementeeritud Rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel ([[SOLAS]]) 1974/78 LISA peatükk II/2 nõuetega, milles käsitletakse konstruktsioonilisi tulekaitsenõudeid, nõudeid tule avastamis- ja tulekustutusseadmetele ning varustusele. Peatükk sisaldab samuti organisatsioonilisi meetmeid tulekahju korral laevas.
 +
 
 
Laevades on kasutusel järgmised tuletõrjesüsteemid ja vahendid:
 
Laevades on kasutusel järgmised tuletõrjesüsteemid ja vahendid:
 
*vesikustutussüsteem
 
*vesikustutussüsteem
8. rida: 9. rida:
 
*gaaskustutussüsteem
 
*gaaskustutussüsteem
 
*vahtkustutussüsteem
 
*vahtkustutussüsteem
*kantavad tulekustutid (gaas-, vahu- ja pulbertulekustutid)
+
*kantavad tulekustutid (gaas-, vaht- ja pulbertulekustutid)
 
*niisutussüsteemid ja vesikardinad.
 
*niisutussüsteemid ja vesikardinad.
  
Tuletõrjesüsteemide hulka kuuluvad ka signalisatsioonisüsteemid, mis tagavad tuleohu varase avastamise ja meetmed selle ärahoidmiseks või algstaadiumis likvideerimiseks.  
+
Tuletõrjesüsteemide hulka kuuluvad ka signalisatsioonisüsteemid, mis tagavad tuleohu varase avastamise ja meetmed selle ärahoidmiseks või algstaadiumis likvideerimiseks. Laevas peab olema ka tuletõrjetõrjuja kaitsevarustus.
Laevas peab olema ka tuletõrjetõrjuja kaitsevarustus.
+
 
 +
==Vesikustutussüsteem==
 +
Vesikustutussüsteem, mis koosneb pumpadest, torustikest, hüdrantidest, tuletõrjevoolikutest ja joatorudest, on kohustuslik kõigil laevadel, olenemata muude tulekustutussüsteemide olemasolust. Süsteemi hüdrantide arv ja joatorude paigutus peab võimaldma paisata suures koguses rõhu all olevat kompaktse või pihustatud joana vett igasse kohta laevas (v.a lasti- ja kütuse[[tank]]id) kahest joatorust korraga.
 +
 
 +
Kõigil laevadel kogumahutavusega üle 500 peab vesikustutussüsteemil olema vähemalt üks (kasutusvõimalusega mõlemast [[parras|pardast]]) standardne rahvusvaheline ühendus tuletõrjevee saamiseks teistelt laevadelt või kaldalt. Vesikustutussüstemi kasutatakse laevas ka muuks otstarbeks, nt survevee andmisks teistesse tulekustutussüsteemidesse (veepihustus-, sprinkler- ja vahtkustutussüsteemi), masinate ja mehhanismide reservjahutuseks, ejektoritesse töövee andmiseks, [[tekk]]ide pesemiseks, [[ankrukett]]ide ja -[[klüüs]]ide uhtumiseks jms.
  
'''Vesikustutussüsteem''', mis koosneb pumpadest, torustikest, hüdrantidest, tuletõrjevoolikutest ja joatorudest on kohustuslik kõikidel laevadel, olenemata muude tulekustutussüsteemide olemasolust. Süsteemi hüdrantide arv ja joatorude paigutus peab võimaldma paisata suures koguses rõhu all olevat kompaktse või pihustatud joana vett igasse kohta laevas (va lasti- ja kütusetankid) kahest joatorust korraga.                                                                                                                             Kõigil laevadel kogumahutavusega üle 500 peab vesikustutussüsteemil olema vähemalt üks (kasutusvõimalusega mõlemast pardast) standardne rahvusvaheline ühendus tuletõrjevee saamiseks teistelt laevadelt või kaldalt 
+
==Veepihustussüsteem==
Vesikustutussüstemi kasutatakse laevas ka muuks otstarbeks, nt survevee andmisks teistesse tulekustutussüsteemidesse (veepihustus-, sprinkler- ja vahtkustutussüsteemi), masinate ja mehhanismide reservjahutuseks, ejektoritesse töövee andmiseks, [[tekk]]ide pesemiseks, [[ankrukett]]ide ja -[[klüüs]]ide uhtumiseks jms.
+
Veepihustussüsteem on tulekustutussüsteem, mille puhul pihustatakse tulekoldesse vesi '''madalsurve veeuduna''' (piisakeste läbimõõduga 0,2...1,0 mm) või '''kõrgsurve veeuduna''' (piisakeste läbimõõt 0,02...0,2 mm).
 +
 +
Madalsurve veeudu tulekustutussüsteem on manuaalselt või automaatselt käivitatav tulekustutussüsteem, mis koosneb avatud veepihustitest, veepumpadest, torustikust ja sektsiooniklappidest, mida  kasutatakse [[masinaruum]]ides selleks, et võimaldada tulekahju kontrolli alla saada enne selle laienemist. Madalsurve veeudu süsteemis kasutatakse magedat või merevett survega 6...8 bar, süsteemi võib käivitada ilma masinaid ja seadmeid peatamata, personali evakueerimata ja ruumi hermetiseerimata.
  
'''Veepihustussüsteem''' on tulekustutussüsteem, mille  puhul pihustatakse tulekoldesse vesi '''madalsurve veeuduna''' (piisakeste läbimõõduga 0,2  ...1,0 mm ) või '''kõrgsurve veeuduna''' (piisakeste läbimõõt 0,02...0,2 mm). 
+
Kõrgsurve veeudu tulekustutussüsteeme kasutatakse laevade elu- ja teenindusruumide, [[ro-ro-laev]]ade [[lastiruum]]ide jm laevaruumide kaitseks. Süsteem koosneb suletud või avatud veepihustitest, pumbaplokist ja/või gaasiakumulaatorist, torustikust ja sektsiooniklappidest. Pideva surve all vesi antakse sektsioonklappidele, milliste avanedes liigub vesi pihustitesse, kus vesi pihustatakse kõrge surve all veeuduks.
Madalsurve veeudu tulekustutussüsteem on manuaalselt või automaatselt käivitatav tulekustutussüsteem, mis koosneb avatud veepihustitest, veepumpadest, torustikust ja sektsiooniklappidest, mida  kasutatakse [[masinaruum]]ides selleks, et võimaldada tulekahju kontrolli alla saada enne selle laienemist.
 
Madalsurve veeudu süsteemis kasutatakse magedat või merevett survega 6...8 bar, süsteemi võib käivitada ilma masinaid ja seadmeid peatamata, personali evakueerimata ja ruumi hermetiseerimata.
 
Kõrgsurve veeudu tulekustutussüsteeme kasutatakse erinevate laevade elu- ja teenindusruumide, [[ro-ro laev]]ade [[lastiruum]]ide jm laevaruumide kaitseks. Süsteem koosneb suletud või avatud veepihustitest, pumbaplokist ja/või gaasiakumulaatorist, torustikust ja sektsiooniklappidest. Pideva surve all vesi antakse sektsioonklappidele, milliste avanedes liigub vesi pihustitesse, kus vesi pihustatakse kõrge surve all veeuduks.
 
Eristatakse'''kuiva ja märga kõrgsurve veeudusüsteemi.'''
 
Märjas veeudusüsteemis on sektsioonide torustik ja suletud veepihustid pideva rõhu all. Tulekahju tekkimisel kaitstavas ruumis puruneb pihusti klaasballon ja pihusti avaneb. Torustikus tekkivale veevoolule reageerib kulumõõtja, mille signaal käivitab kõrsurvepumbad või aktiveerib gaasiakumulaatorid. Surve torustikus tõuseb üle 100 bar ja pihustist väljub veeudu.
 
Manuaalselt või automaatselt aktiveeritavas kuivas veeudusüsteemis on torustik rõhu all kuni suletud sektsioonklapini, kaitstavasse ruumi on paigutatud avatud veepihustid.
 
  
'''Sprinklersüsteem''', mis koosneb pumpadest, hüdrofoorist, jaotustorustikust, '''sprinkleritest''' (vihmutitest) ja signalisatsioonisüsteemist on kasutusel reisi- ja kaubalaevadel tulekahju avastamiseks ja kustutamiseks veega selle algstaadiumis kajutites, messides, salongides, kambüüsides, [[masina kontrollruum]]ides jm. Süsteemi jaotustorustik on pidevalt survestatud magevee[[hüdrofoor]]i rõhuga, kus surve tagatakse suruõhu süsteemist läbi reduktsioonklapi.  
+
Eristatakse '''kuiva ja märga kõrgsurve veeudusüsteemi'''. Märjas veeudusüsteemis on sektsioonide torustik ja suletud veepihustid pideva rõhu all. Tulekahju tekkimisel kaitstavas ruumis puruneb pihusti klaasballoon ja pihusti avaneb. Torustikus tekkivale veevoolule reageerib kulumõõtja, mille signaal käivitab kõrsurvepumbad või aktiveerib gaasiakumulaatorid. Surve torustikus tõuseb üle 100 bar ja pihustist väljub veeudu. Manuaalselt või automaatselt aktiveeritavas kuivas veeudusüsteemis on torustik rõhu all kuni suletud sektsioonklapini, kaitstavasse ruumi on paigutatud avatud veepihustid.
Sprinkler koosneb tutsist, kerest ja klapist, mida hoiab pesas madala sulamistemperatuuriga lukustuselement või suure ruumipaisumisega vedelikuga täidetud klaaskolb ning pihustusrosetist koosnev automaatselt rakenduv pihusti. Kaitstavas ruumis tulekahju puhkedes või temperatuuri tõusul sprinkleri all üle lubatud piiri joodis sulab/klaaskolb puruneb, veesurve mõjul avaneb klapp ning veejuga põrgates vastu pihustirosetti pihustub väikesteks piiskadeks läbimõõduga 1-5mm kattes ühe liitri veega ca 1-6m2 pinna. Ühe või mitme sprinkleri töösserakendumisel langeb rõhk torustikes ja signalisatsioonisüsteemi rõhuandurid lülitavad sisse valgus ja helisignalisatsiooni. Rõhu langemisel süsteemis alla ettenähtud piiri lülitab rõhuandur töösse merevee pumba, vett saab süsteemi anda ka vesikustutussüsteemist.  
+
 
 +
==Sprinklersüsteem==
 +
Sprinklersüsteem, mis koosneb pumpadest, hüdrofoorist, jaotustorustikust, '''sprinkleritest''' (vihmutitest) ja signalisatsioonisüsteemist, on kasutusel [[reisilaev|reisi-]] ja [[kaubalaev]]adel tulekahju avastamiseks ja kustutamiseks veega selle algstaadiumis [[kajut]]ites, [[mess]]ides, salongides, [[kambüüs]]ides, [[masina kontrollruum]]ides jm. Süsteemi jaotustorustik on pidevalt survestatud magevee[[hüdrofoor]]i rõhuga, kus surve tagatakse suruõhu süsteemist läbi reduktsioonklapi.
 +
 +
Sprinkler koosneb tutsist, kerest ja klapist, mida hoiab pesas madala sulamistemperatuuriga lukustuselement või suure ruumipaisumisega vedelikuga täidetud klaaskolb ning pihustusrosetist koosnev automaatselt rakenduv pihusti. Kaitstavas ruumis tulekahju puhkedes või temperatuuri tõusul sprinkleri all üle lubatud piiri joodis sulab või klaaskolb puruneb, veesurve mõjul avaneb klapp ning veejuga, põrgates vastu pihustirosetti, pihustub väikesteks piiskadeks läbimõõduga 1-5 mm, kattes ühe liitri veega ca 1-6 m² pinna. Ühe või mitme sprinkleri töösserakendumisel langeb rõhk torustikes ning signalisatsioonisüsteemi rõhuandurid lülitavad sisse valgus- ja helisignalisatsiooni. Rõhu langemisel süsteemis alla ettenähtud piiri lülitab rõhuandur töösse merevee pumba, vett saab süsteemi anda ka vesikustutussüsteemist.  
 
Sprinklerid monteeritakse tavaliselt kaitstavate ruumide lakke paigaldatud torustikele.
 
Sprinklerid monteeritakse tavaliselt kaitstavate ruumide lakke paigaldatud torustikele.
  
'''Aurkustutussüsteemi''', mille  põhiosaks on opereerimiseks vajaliku armatuuriga (kaitseklapid, manomeetrid, sulgventiilid, läbipuhkeklapid, toruühendused) '''aurujaotuskollektor''', kasutatakse laevas küllastunud auru rõhul 0,5...1,0 Mpa tulekahju kustutamiseks ja leviku takistamiseks raskesti läbipääsetavates kinnistes ruumides/kohtades ([[aurukatel]]de frondid ja suitsukäigud, [[utilisatsioonikatel|utilisatsioonikatlad]], insineraatorid, [[separaator]]id, [[diiselmootor]]ite summutid, jms).  
+
==Aurkustutussüsteem==
Süsteemi torustikud ja armatuur  peavad tagama kaitstavate ruumide/kohtade täitumise auruga 50 protsendini mahust 15 minuti jooksul ja tule kustutamine tagatakse, kui kustutava auru hulk on >1,33 kg/h ruumi iga kuupmeetri kohta.  
+
Aurkustutussüsteemi, mille  põhiosaks on opereerimiseks vajaliku armatuuriga (kaitseklapid, manomeetrid, sulgventiilid, läbipuhkeklapid, toruühendused) '''aurujaotuskollektor''', kasutatakse laevas küllastunud auru rõhul 0,5...1,0 Mpa tulekahju kustutamiseks ja leviku takistamiseks raskesti läbipääsetavates kinnistes ruumides/kohtades ([[aurukatel]]de frondid ja suitsukäigud, [[utilisatsioonikatel|utilisatsioonikatlad]], insineraatorid, [[separaator]]id, [[diiselmootor]]ite summutid, jms).
 +
 
 +
Süsteemi torustikud ja armatuur  peavad tagama kaitstavate ruumide/kohtade täitumise auruga 50%-ni mahust 15 minuti jooksul ja tule kustutamine tagatakse, kui kustutava auru hulk on >1,33 kg/h ruumi iga kuupmeetri kohta.
 +
 
 
Aurujaotuskollektor on ühendatud aurukatelde, aurumagistraalidega ja torustikuga auru võtmiseks ka kaldalt. Aurujaotuskollektor ja torustikud peavad olema isoleeritud, armatuur markeeritud. Süsteemi juhtimine toimub manuaalselt selleks ettenähtud spetsiaalses, hästi ligipääsetavast köetavast laevaruumist.  
 
Aurujaotuskollektor on ühendatud aurukatelde, aurumagistraalidega ja torustikuga auru võtmiseks ka kaldalt. Aurujaotuskollektor ja torustikud peavad olema isoleeritud, armatuur markeeritud. Süsteemi juhtimine toimub manuaalselt selleks ettenähtud spetsiaalses, hästi ligipääsetavast köetavast laevaruumist.  
Aurukustutussüsteemi kasutatakse ka kütusetankide aurutamiseks, milleks on eraldi torustik ja aurujaotuskollektoril eraldi tuts.
+
Aurkustutussüsteemi kasutatakse ka kütusetankide aurutamiseks, milleks on eraldi torustik ja aurujaotuskollektoril eraldi tuts.
 +
 
 +
==Gaaskustutussüsteem==
 +
'''Gaaskustutussüsteem''', laevades tavaliselt süsihappegaas- (CO2) -tulekustutussüsteem, on ette nähtud mahuliseks tulekustutamiseks suletud laevaruumides (nt masina-, lasti- ja [[tanker]]ite [[lastipumbaruum]]id). Süsteem koosneb mahutitest veeldatud süsihappegaasi hoidmiseks, jaotustorustikest koos juht-, kaitse ja kontrollmõõteaparatuuri ning signalisatsiooniseadmetega.
 +
 
 +
Vedel CO2 juhitakse kustutatavasse ruumi ülalt düüside kaudu, millest väljudes CO2 aurustub, jahutab intensiivselt kustutavat ruumi ja täites ruumi vähendab hapniku kontsentratsiooni õhus, mille tulemusel põlemine lakkab.
 +
 
 +
Laevadel kasutatakse kaht liiki CO2 tulekustutussüsteemi: '''kõrgsurve- ja madalsurvesüsteemi''', mis erinevad vedela CO2 hoidmise poolest. Kõrgsurvesüsteemides hoitakse veeldatud CO2 terasballoonides ilma jahutuseta rõhul 12,5 Mpa. Balloonid asuvad vertikaalses asendis eraldi spetsiaalses ruumis ja on tavaliselt ühendatud gruppidesse, mis võimaldab neid korraga töösse rakendada. Balloonide täitmine ja tühjendamine toimub ballooni pea kaudu, mille sulguriks on tinapronks või messinglehest membraan, mis süsteemi käivitamisel purustatakse kaugmehhanismi toimel ballooni peas oleva spetsiaalse torunoaga.
  
'''Gaaskustutussüsteem''', laevades reeglina süsihappegaas- (CO2)- tulekustutussüsteem,  on ette nähtud mahuliseks tulekustutamiseks suletud laevaruumides (nt masina-, lasti- ja [[tanker]]ite [[lastipumbaruum]]id). Süsteem koosneb mahutitest veeldatud süsihappegaasi hoidmiseks, jaotustorustikest koos juht-, kaitse ja kontrollmõõteaparatuuri ning signalisatsiooniseadmetega.                                                                                                               Vedel CO2 juhitakse kustutavasse ruumi  ülalt düüside kaudu, millistest väljudes CO2 aurustub, jahutab intensiivselt kustutavat ruumi ja täites ruumi vähendab hapniku kontsentratsiooni õhus, mille tulemusel põlemine lakkab.
+
==Madalsurve kustutussüsteem==
Laevadel kasutatakse kahte liiki CO2 tulekustutussüsteemi: '''kõrgsurve- ja madalsurvesüsteemi''', mis erinevad vedela CO2 hoidmise poolest. Kõrgsurvesüsteemides hoitakse veeldatud CO2 terasballoonides ilma jahutuseta rõhul 12,5 Mpa. Balloonid asuvad vertikaalses asendis eraldi spetsiaalses ruumis ja on tavaliselt ühendatud gruppidesse, mis võimaldab neid korraga töösse rakendada. Balloonide täitmine ja tühjendamine toimub ballooni pea kaudu, mille sulguriks on tinapronks või messinglehest membraan, mis süsteemi käivitamisel purustatakse kaugmehhanismi toimel ballooni peas oleva spetsiaalse torunoaga.
+
Madalsurve kustutussüsteemides hoitakse veeldatud süsihappegaasi soojusisolatsiooniga suures terasmahuti(te)s rõhuga 2,2 Mpa, temperatuuril 253 K (-20° C). Gaasi jahutamiseks on mahuti(te) sisse monteeritud külmutusseadme siugtorustik. Mahuti(d) on varustatud kontrollmõõteriisatadega rõhu, temperatuuri ja veeldatud gaasi nivoo kontrollimiseks. Magistraaltorustik, millest hargnevad torud läbi pneumoajamiga klappide kustutatavatesse ruumidesse, on mahutiga ühendatud sulgventiili ja peaklapiga. Mahuti(d) ja magistraaltorustik peaklapi ees ja järel on varustatud kaitseklappidega, vältimaks rõhu tõusu üle lubatud piiride. Süsteemi rakendamine toimub peaklapi juhtimisega laeva [[komandosild|komandosillalt]], lastimisoperatsioonide keskusest või vahetult CO2 kustutusjaamast.
  
'''Madalsurve kustutussüsteemides''' hoitakse veeldatud süsihappegaasi soojusisolatsiooniga suures terasmahuti(te)s rõhuga 2,2 Mpa, temperatuuril 253 K (-20 oC). Gaasi jahutamiseks on mahuti(te) sisse monteeritud külmutusseadme siugtorustik. Mahuti(d) on varustatud kontrollmõõteriisatadega rõhu, temperatuuri ja veeldatud gaasi nivoo kontrollimiseks. Magistraaltorustik, millest hargnevad torud läbi pneumoajamiga klappide kustutavatesse ruumidesse, on mahutiga ühendatud sulgventiili ja peaklapiga. Mahuti(d) ja magistraaltorustik peaklapi ees ja järel on varustatud kaitseklappidega vältimaks rõhu tõusu üle lubatud piiride.Süsteemi rakendamine toimub peaklapi juhtimisega laeva [[komandosild|komandosillalt]], lastimisoperatsioonide keskusest või vahetult CO2 kustutusjaamast.
+
Kuna madalsurve kustutussüsteemis süsihappegaasi hoidmisviis nõuab minimaalset ruumi, kasutatakse süsteemi suure mahuga laevaruumides (ro-ro-, [[parvlaev|parv-]], [[konteinerilaev|konteineri-]] ja teistel suurte lastiruumidega laevadel).
Kuna madalsurve kustutussüsteemis süsihappegaasi hoidmisviis nõuab minimaalset ruumi, kasutatakse süsteemi suure mahuga laevaruumides (ro-ro-, parv-, konteineri- ja teistel suurte lastiruumidega laevadel).
 
  
'''Vahtkustutussüsteeme''' kasutatakse tulekahju kustutamiseks põleva pinna katmise teel vahukihiga või kaitstava ruumi (nt [[lastiruum]]id) täitmisega vahuga. Tuldkustutava ainena kasutatakse erineva kordusteguriga (vahu ja vahuaine lahuse mahtude suhe) mehaanilist vahtu, mida saadakse vahuaine vesilahuse ja õhu segamise teel. Vahtkustutussüsteemide põhiosadeks on doseerimisseade nõutava kontsentratsiooniga vahuaine vesilahuse valmistamiseks ja seade vahu valmistamiseks (vahugeneraator). Laevadel kasutatakse automaatsete doseerimisseadmetega statsionaarseid vahtkustutussüsteeme ja kantavaid vahugeneraatoreid või vahujoatorusid.
+
==Vahtkustutussüsteem==
 +
Vahtkustutussüsteeme kasutatakse tulekahju kustutamiseks põleva pinna katmise teel vahukihiga või kaitstava ruumi (nt [[lastiruum]]id) täitmisega vahuga. Tuldkustutava ainena kasutatakse erineva kordusteguriga (vahu ja vahuaine lahuse mahtude suhe) mehaanilist vahtu, mida saadakse vahuaine vesilahuse ja õhu segamise teel. Vahtkustutussüsteemide põhiosadeks on doseerimisseade nõutava kontsentratsiooniga vahuaine vesilahuse valmistamiseks ja seade vahu valmistamiseks (vahugeneraator). Laevadel kasutatakse automaatsete doseerimisseadmetega statsionaarseid vahtkustutussüsteeme ja kantavaid vahugeneraatoreid või vahujoatorusid.
  
''' Kantavad ''' gaas-, vahu- ja  pulbertulekustutid paigaldatakse laeva erinevatesse kohtadesse (koridorid, masinaruumid, erinevad laeva tööruumid, kambüüsid jm) lokaalsete tulekollete kustutamiseks. Masinaruumidesse paigaldatakse lisaks kantavatele tulekustutitele ka liivakastid.
+
==Kantavad kustutid==
 +
Kantavad gaas-, vaht- ja  pulbertulekustutid paigaldatakse laeva eri kohtadesse (koridoridesse, masinaruumidesse, laeva eritööruumidesse, kambüüsi jm) lokaalsete tulekollete kustutamiseks. Masinaruumidesse paigaldatakse lisaks kantavatele tulekustutitele ka liivakastid.
 
   
 
   
''' Vesikardinaid'''paigaldatakse tuleleviku tõkestamiseks [[parvlaev]]adele, mis veavad avatekil sõidukeid või ohlikku lasti, mitmete laevade tootmisruumidesse, laeva koridoridesse jm.  
+
==Vesikardin==
 +
Vesikardinaid paigaldatakse tule leviku tõkestamiseks [[parvlaev]]adele, mis veavad avatekil sõidukeid või ohlikku lasti, laevade tootmisruumidesse, laevakoridoridesse jm.
  
''' Niisutussüsteemidega''' kaitstakse tulekahju puhul  [[tanker]]ite tekke, masina- ja [[katlaruum]]ide šahte ja sissekäike, nende vaheseinu ning [[tekiehitis]]te väliskülgi kõrge temperatuuri eest.
+
==Niisutussüsteem==
 +
Niisutussüsteemidega kaitstakse tulekahju puhul  [[tanker]]ite tekke, masina- ja [[katlaruum]]ide šahte ja sissekäike, nende vaheseinu ning [[tekiehitis]]te väliskülgi kõrge temperatuuri eest.
  
 +
==Galerii==
 
<gallery>
 
<gallery>
 
Pilt:MadalsurveVUSP.png|Madalsurve veeudusüsteemi pihusti
 
Pilt:MadalsurveVUSP.png|Madalsurve veeudusüsteemi pihusti
57. rida: 76. rida:
 
</gallery>
 
</gallery>
  
Autorid:                                                                                                                                                                                                                                                                                                                         Harli Moosaar.
+
Autorid:
[[Jüri Kask]]  
+
*Harli Moosaar
+
*[[Jüri Kask]]  
Kasutatud kirjandus:
+
[[Kategooria: Laevasüsteemid]]
Heino Punab. Lauri Laks. Jaan Läheb. Harli Moosaar. Laeva abimehhanismid, seadmed ja süsteemid.ISBN 978-9985-808-57-3
+
 
[[MerLe]]
+
==Allikad==
Kategooria: Laevasüsteemid
+
*[[Heino Punab]], Lauri Laks, Jaan Läheb, Harli Moosaar. Laeva abimehhanismid, seadmed ja süsteemid. ISBN 978-9985-808-57-3
 +
*[[MerLe]]

Viimane redaktsioon: 16. märts 2019, kell 01:23

Tuletõrjesüsteem, ka tulekustutussüsteem on laeva otstarbe, klassi ja suuruse järgi erineva konstruktsiooni ja toimega üldsüsteem tulekahjude ennetamiseks, avastamiseks, lokaliseerimiseks ja kustutamiseks. Laeva statsionaarsed tulekustutussüsteemid on reglementeeritud Rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel (SOLAS) 1974/78 LISA peatükk II/2 nõuetega, milles käsitletakse konstruktsioonilisi tulekaitsenõudeid, nõudeid tule avastamis- ja tulekustutusseadmetele ning varustusele. Peatükk sisaldab samuti organisatsioonilisi meetmeid tulekahju korral laevas.

Laevades on kasutusel järgmised tuletõrjesüsteemid ja vahendid:

  • vesikustutussüsteem
  • veepihustussüsteem
  • sprinklersüsteem
  • aurukustutussüsteem
  • gaaskustutussüsteem
  • vahtkustutussüsteem
  • kantavad tulekustutid (gaas-, vaht- ja pulbertulekustutid)
  • niisutussüsteemid ja vesikardinad.

Tuletõrjesüsteemide hulka kuuluvad ka signalisatsioonisüsteemid, mis tagavad tuleohu varase avastamise ja meetmed selle ärahoidmiseks või algstaadiumis likvideerimiseks. Laevas peab olema ka tuletõrjetõrjuja kaitsevarustus.

Vesikustutussüsteem

Vesikustutussüsteem, mis koosneb pumpadest, torustikest, hüdrantidest, tuletõrjevoolikutest ja joatorudest, on kohustuslik kõigil laevadel, olenemata muude tulekustutussüsteemide olemasolust. Süsteemi hüdrantide arv ja joatorude paigutus peab võimaldma paisata suures koguses rõhu all olevat kompaktse või pihustatud joana vett igasse kohta laevas (v.a lasti- ja kütusetankid) kahest joatorust korraga.

Kõigil laevadel kogumahutavusega üle 500 peab vesikustutussüsteemil olema vähemalt üks (kasutusvõimalusega mõlemast pardast) standardne rahvusvaheline ühendus tuletõrjevee saamiseks teistelt laevadelt või kaldalt. Vesikustutussüstemi kasutatakse laevas ka muuks otstarbeks, nt survevee andmisks teistesse tulekustutussüsteemidesse (veepihustus-, sprinkler- ja vahtkustutussüsteemi), masinate ja mehhanismide reservjahutuseks, ejektoritesse töövee andmiseks, tekkide pesemiseks, ankrukettide ja -klüüside uhtumiseks jms.

Veepihustussüsteem

Veepihustussüsteem on tulekustutussüsteem, mille puhul pihustatakse tulekoldesse vesi madalsurve veeuduna (piisakeste läbimõõduga 0,2...1,0 mm) või kõrgsurve veeuduna (piisakeste läbimõõt 0,02...0,2 mm).

Madalsurve veeudu tulekustutussüsteem on manuaalselt või automaatselt käivitatav tulekustutussüsteem, mis koosneb avatud veepihustitest, veepumpadest, torustikust ja sektsiooniklappidest, mida kasutatakse masinaruumides selleks, et võimaldada tulekahju kontrolli alla saada enne selle laienemist. Madalsurve veeudu süsteemis kasutatakse magedat või merevett survega 6...8 bar, süsteemi võib käivitada ilma masinaid ja seadmeid peatamata, personali evakueerimata ja ruumi hermetiseerimata.

Kõrgsurve veeudu tulekustutussüsteeme kasutatakse laevade elu- ja teenindusruumide, ro-ro-laevade lastiruumide jm laevaruumide kaitseks. Süsteem koosneb suletud või avatud veepihustitest, pumbaplokist ja/või gaasiakumulaatorist, torustikust ja sektsiooniklappidest. Pideva surve all vesi antakse sektsioonklappidele, milliste avanedes liigub vesi pihustitesse, kus vesi pihustatakse kõrge surve all veeuduks.

Eristatakse kuiva ja märga kõrgsurve veeudusüsteemi. Märjas veeudusüsteemis on sektsioonide torustik ja suletud veepihustid pideva rõhu all. Tulekahju tekkimisel kaitstavas ruumis puruneb pihusti klaasballoon ja pihusti avaneb. Torustikus tekkivale veevoolule reageerib kulumõõtja, mille signaal käivitab kõrsurvepumbad või aktiveerib gaasiakumulaatorid. Surve torustikus tõuseb üle 100 bar ja pihustist väljub veeudu. Manuaalselt või automaatselt aktiveeritavas kuivas veeudusüsteemis on torustik rõhu all kuni suletud sektsioonklapini, kaitstavasse ruumi on paigutatud avatud veepihustid.

Sprinklersüsteem

Sprinklersüsteem, mis koosneb pumpadest, hüdrofoorist, jaotustorustikust, sprinkleritest (vihmutitest) ja signalisatsioonisüsteemist, on kasutusel reisi- ja kaubalaevadel tulekahju avastamiseks ja kustutamiseks veega selle algstaadiumis kajutites, messides, salongides, kambüüsides, masina kontrollruumides jm. Süsteemi jaotustorustik on pidevalt survestatud mageveehüdrofoori rõhuga, kus surve tagatakse suruõhu süsteemist läbi reduktsioonklapi.

Sprinkler koosneb tutsist, kerest ja klapist, mida hoiab pesas madala sulamistemperatuuriga lukustuselement või suure ruumipaisumisega vedelikuga täidetud klaaskolb ning pihustusrosetist koosnev automaatselt rakenduv pihusti. Kaitstavas ruumis tulekahju puhkedes või temperatuuri tõusul sprinkleri all üle lubatud piiri joodis sulab või klaaskolb puruneb, veesurve mõjul avaneb klapp ning veejuga, põrgates vastu pihustirosetti, pihustub väikesteks piiskadeks läbimõõduga 1-5 mm, kattes ühe liitri veega ca 1-6 m² pinna. Ühe või mitme sprinkleri töösserakendumisel langeb rõhk torustikes ning signalisatsioonisüsteemi rõhuandurid lülitavad sisse valgus- ja helisignalisatsiooni. Rõhu langemisel süsteemis alla ettenähtud piiri lülitab rõhuandur töösse merevee pumba, vett saab süsteemi anda ka vesikustutussüsteemist. Sprinklerid monteeritakse tavaliselt kaitstavate ruumide lakke paigaldatud torustikele.

Aurkustutussüsteem

Aurkustutussüsteemi, mille põhiosaks on opereerimiseks vajaliku armatuuriga (kaitseklapid, manomeetrid, sulgventiilid, läbipuhkeklapid, toruühendused) aurujaotuskollektor, kasutatakse laevas küllastunud auru rõhul 0,5...1,0 Mpa tulekahju kustutamiseks ja leviku takistamiseks raskesti läbipääsetavates kinnistes ruumides/kohtades (aurukatelde frondid ja suitsukäigud, utilisatsioonikatlad, insineraatorid, separaatorid, diiselmootorite summutid, jms).

Süsteemi torustikud ja armatuur peavad tagama kaitstavate ruumide/kohtade täitumise auruga 50%-ni mahust 15 minuti jooksul ja tule kustutamine tagatakse, kui kustutava auru hulk on >1,33 kg/h ruumi iga kuupmeetri kohta.

Aurujaotuskollektor on ühendatud aurukatelde, aurumagistraalidega ja torustikuga auru võtmiseks ka kaldalt. Aurujaotuskollektor ja torustikud peavad olema isoleeritud, armatuur markeeritud. Süsteemi juhtimine toimub manuaalselt selleks ettenähtud spetsiaalses, hästi ligipääsetavast köetavast laevaruumist. Aurkustutussüsteemi kasutatakse ka kütusetankide aurutamiseks, milleks on eraldi torustik ja aurujaotuskollektoril eraldi tuts.

Gaaskustutussüsteem

Gaaskustutussüsteem, laevades tavaliselt süsihappegaas- (CO2) -tulekustutussüsteem, on ette nähtud mahuliseks tulekustutamiseks suletud laevaruumides (nt masina-, lasti- ja tankerite lastipumbaruumid). Süsteem koosneb mahutitest veeldatud süsihappegaasi hoidmiseks, jaotustorustikest koos juht-, kaitse ja kontrollmõõteaparatuuri ning signalisatsiooniseadmetega.

Vedel CO2 juhitakse kustutatavasse ruumi ülalt düüside kaudu, millest väljudes CO2 aurustub, jahutab intensiivselt kustutavat ruumi ja täites ruumi vähendab hapniku kontsentratsiooni õhus, mille tulemusel põlemine lakkab.

Laevadel kasutatakse kaht liiki CO2 tulekustutussüsteemi: kõrgsurve- ja madalsurvesüsteemi, mis erinevad vedela CO2 hoidmise poolest. Kõrgsurvesüsteemides hoitakse veeldatud CO2 terasballoonides ilma jahutuseta rõhul 12,5 Mpa. Balloonid asuvad vertikaalses asendis eraldi spetsiaalses ruumis ja on tavaliselt ühendatud gruppidesse, mis võimaldab neid korraga töösse rakendada. Balloonide täitmine ja tühjendamine toimub ballooni pea kaudu, mille sulguriks on tinapronks või messinglehest membraan, mis süsteemi käivitamisel purustatakse kaugmehhanismi toimel ballooni peas oleva spetsiaalse torunoaga.

Madalsurve kustutussüsteem

Madalsurve kustutussüsteemides hoitakse veeldatud süsihappegaasi soojusisolatsiooniga suures terasmahuti(te)s rõhuga 2,2 Mpa, temperatuuril 253 K (-20° C). Gaasi jahutamiseks on mahuti(te) sisse monteeritud külmutusseadme siugtorustik. Mahuti(d) on varustatud kontrollmõõteriisatadega rõhu, temperatuuri ja veeldatud gaasi nivoo kontrollimiseks. Magistraaltorustik, millest hargnevad torud läbi pneumoajamiga klappide kustutatavatesse ruumidesse, on mahutiga ühendatud sulgventiili ja peaklapiga. Mahuti(d) ja magistraaltorustik peaklapi ees ja järel on varustatud kaitseklappidega, vältimaks rõhu tõusu üle lubatud piiride. Süsteemi rakendamine toimub peaklapi juhtimisega laeva komandosillalt, lastimisoperatsioonide keskusest või vahetult CO2 kustutusjaamast.

Kuna madalsurve kustutussüsteemis süsihappegaasi hoidmisviis nõuab minimaalset ruumi, kasutatakse süsteemi suure mahuga laevaruumides (ro-ro-, parv-, konteineri- ja teistel suurte lastiruumidega laevadel).

Vahtkustutussüsteem

Vahtkustutussüsteeme kasutatakse tulekahju kustutamiseks põleva pinna katmise teel vahukihiga või kaitstava ruumi (nt lastiruumid) täitmisega vahuga. Tuldkustutava ainena kasutatakse erineva kordusteguriga (vahu ja vahuaine lahuse mahtude suhe) mehaanilist vahtu, mida saadakse vahuaine vesilahuse ja õhu segamise teel. Vahtkustutussüsteemide põhiosadeks on doseerimisseade nõutava kontsentratsiooniga vahuaine vesilahuse valmistamiseks ja seade vahu valmistamiseks (vahugeneraator). Laevadel kasutatakse automaatsete doseerimisseadmetega statsionaarseid vahtkustutussüsteeme ja kantavaid vahugeneraatoreid või vahujoatorusid.

Kantavad kustutid

Kantavad gaas-, vaht- ja pulbertulekustutid paigaldatakse laeva eri kohtadesse (koridoridesse, masinaruumidesse, laeva eritööruumidesse, kambüüsi jm) lokaalsete tulekollete kustutamiseks. Masinaruumidesse paigaldatakse lisaks kantavatele tulekustutitele ka liivakastid.

Vesikardin

Vesikardinaid paigaldatakse tule leviku tõkestamiseks parvlaevadele, mis veavad avatekil sõidukeid või ohlikku lasti, laevade tootmisruumidesse, laevakoridoridesse jm.

Niisutussüsteem

Niisutussüsteemidega kaitstakse tulekahju puhul tankerite tekke, masina- ja katlaruumide šahte ja sissekäike, nende vaheseinu ning tekiehitiste väliskülgi kõrge temperatuuri eest.

Galerii

Autorid:

Allikad

  • Heino Punab, Lauri Laks, Jaan Läheb, Harli Moosaar. Laeva abimehhanismid, seadmed ja süsteemid. ISBN 978-9985-808-57-3
  • MerLe