Tuletõrjesüsteemid

Allikas: Mereviki
Redaktsioon seisuga 9. veebruar 2019, kell 13:50 kasutajalt Jüri (arutelu | kaastöö)

Tuletõrjesüsteem, ka tulekustutussüsteem on laeva otstarbe, klassi ja suuruse järgi erineva konstruktsiooni ja toimega üldsüsteem tulekahjude ennetamiseks, avastamiseks, lokaliseerimiseks ja kustutamiseks. Laeva statsionaarsed tulekustutussüsteemid on reglementeeritud Rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel (’’SOLAS’’) 1974/78 LISA peatükk II/2 nõuetega, milles käsitletakse konstruktsioonilisi tulekaitsenõudeid, nõudeid tule avastamise- ja tulekustutusseadmetele ning varustusele. Peatükk sisaldab samuti organisatsioonilisi meetmeid tulekahju korral laevas. Laevades on kasutusel järgmised tuletõrjesüsteemid ja vahendid:

  • vesikustutussüsteem
  • veepihustussüsteem
  • sprinklersüsteem
  • aurukustutussüsteem
  • gaaskustutussüsteem
  • vahtkustutussüsteem
  • kantavad tulekustutid (gaas-, vahu- ja pulbertulekustutid)
  • niisutussüsteemid ja vesikardinad.

Tuletõrjesüsteemide hulka kuuluvad ka signalisatsioonisüsteemid, mis tagavad tuleohu varase avastamise ja meetmed selle ärahoidmiseks või algstaadiumis likvideerimiseks. Laevas peab olema ka tuletõrjetõrjuja kaitsevarustus.

Vesikustutussüsteem, mis koosneb pumpadest, torustikest, hüdrantidest, tuletõrjevoolikutest ja joatorudest on kohustuslik kõikidel laevadel, olenemata muude tulekustutussüsteemide olemasolust. Süsteemi hüdrantide arv ja joatorude paigutus peab võimaldma paisata suures koguses rõhu all olevat kompaktse või pihustatud joana vett igasse kohta laevas (va lasti- ja kütusetankid) kahest joatorust korraga. Kõigil laevadel kogumahutavusega üle 500 peab vesikustutussüsteemil olema vähemalt üks (kasutusvõimalusega mõlemast pardast) standardne rahvusvaheline ühendus tuletõrjevee saamiseks teistelt laevadelt või kaldalt Vesikustutussüstemi kasutatakse laevas ka muuks otstarbeks, nt survevee andmisks teistesse tulekustutussüsteemidesse (veepihustus-, sprinkler- ja vahtkustutussüsteemi), masinate ja mehhanismide reservjahutuseks, ejektoritesse töövee andmiseks, tekkide pesemiseks, ankrukettide ja -klüüside uhtumiseks jms.

Veepihustussüsteem on tulekustutussüsteem, mille puhul pihustatakse tulekoldesse vesi madalsurve veeuduna (piisakeste läbimõõduga 0,2 ...1,0 mm ) või kõrgsurve veeuduna (piisakeste läbimõõt 0,02...0,2 mm). Madalsurve veeudu tulekustutussüsteem on manuaalselt või automaatselt käivitatav tulekustutussüsteem, mis koosneb avatud veepihustitest, veepumpadest, torustikust ja sektsiooniklappidest, mida kasutatakse masinaruumides selleks, et võimaldada tulekahju kontrolli alla saada enne selle laienemist. Madalsurve veeudu süsteemis kasutatakse magedat või merevett survega 6...8 bar, süsteemi võib käivitada ilma masinaid ja seadmeid peatamata, personali evakueerimata ja ruumi hermetiseerimata. Kõrgsurve veeudu tulekustutussüsteeme kasutatakse erinevate laevade elu- ja teenindusruumide, ro-ro laevade lastiruumide jm laevaruumide kaitseks. Süsteem koosneb suletud või avatud veepihustitest, pumbaplokist ja/või gaasiakumulaatorist, torustikust ja sektsiooniklappidest. Pideva surve all vesi antakse sektsioonklappidele, milliste avanedes liigub vesi pihustitesse, kus vesi pihustatakse kõrge surve all veeuduks. Eristataksekuiva ja märga kõrgsurve veeudusüsteemi. Märjas veeudusüsteemis on sektsioonide torustik ja suletud veepihustid pideva rõhu all. Tulekahju tekkimisel kaitstavas ruumis puruneb pihusti klaasballon ja pihusti avaneb. Torustikus tekkivale veevoolule reageerib kulumõõtja, mille signaal käivitab kõrsurvepumbad või aktiveerib gaasiakumulaatorid. Surve torustikus tõuseb üle 100 bar ja pihustist väljub veeudu. Manuaalselt või automaatselt aktiveeritavas kuivas veeudusüsteemis on torustik rõhu all kuni suletud sektsioonklapini, kaitstavasse ruumi on paigutatud avatud veepihustid.

Sprinklersüsteem, mis koosneb pumpadest, hüdrofoorist, jaotustorustikust, sprinkleritest (vihmutitest) ja signalisatsioonisüsteemist on kasutusel reisi- ja kaubalaevadel tulekahju avastamiseks ja kustutamiseks veega selle algstaadiumis kajutites, messides, salongides, kambüüsides, masina kontrollruumides jm. Süsteemi jaotustorustik on pidevalt survestatud mageveehüdrofoori rõhuga, kus surve tagatakse suruõhu süsteemist läbi reduktsioonklapi. Sprinkler koosneb tutsist, kerest ja klapist, mida hoiab pesas madala sulamistemperatuuriga lukustuselement või suure ruumipaisumisega vedelikuga täidetud klaaskolb ning pihustusrosetist koosnev automaatselt rakenduv pihusti. Kaitstavas ruumis tulekahju puhkedes või temperatuuri tõusul sprinkleri all üle lubatud piiri joodis sulab/klaaskolb puruneb, veesurve mõjul avaneb klapp ning veejuga põrgates vastu pihustirosetti pihustub väikesteks piiskadeks läbimõõduga 1-5mm kattes ühe liitri veega ca 1-6m2 pinna. Ühe või mitme sprinkleri töösserakendumisel langeb rõhk torustikes ja signalisatsioonisüsteemi rõhuandurid lülitavad sisse valgus ja helisignalisatsiooni. Rõhu langemisel süsteemis alla ettenähtud piiri lülitab rõhuandur töösse merevee pumba, vett saab süsteemi anda ka vesikustutussüsteemist. Sprinklerid monteeritakse tavaliselt kaitstavate ruumide lakke paigaldatud torustikele.

Aurkustutussüsteemi, mille põhiosaks on opereerimiseks vajaliku armatuuriga (kaitseklapid, manomeetrid, sulgventiilid, läbipuhkeklapid, toruühendused) aurujaotuskollektor, kasutatakse laevas küllastunud auru rõhul 0,5...1,0 Mpa tulekahju kustutamiseks ja leviku takistamiseks raskesti läbipääsetavates kinnistes ruumides/kohtades (aurukatelde frondid ja suitsukäigud, utilisatsioonikatlad, insineraatorid, separaatorid, diiselmootorite summutid, jms). Süsteemi torustikud ja armatuur peavad tagama kaitstavate ruumide/kohtade täitumise auruga 50 protsendini mahust 15 minuti jooksul ja tule kustutamine tagatakse, kui kustutava auru hulk on >1,33 kg/h ruumi iga kuupmeetri kohta. Aurujaotuskollektor on ühendatud aurukatelde, aurumagistraalidega ja torustikuga auru võtmiseks ka kaldalt. Aurujaotuskollektor ja torustikud peavad olema isoleeritud, armatuur markeeritud. Süsteemi juhtimine toimub manuaalselt selleks ettenähtud spetsiaalses, hästi ligipääsetavast köetavast laevaruumist. Aurukustutussüsteemi kasutatakse ka kütusetankide aurutamiseks, milleks on eraldi torustik ja aurujaotuskollektoril eraldi tuts.

Gaaskustutussüsteem, laevades reeglina süsihappegaas- (CO2)- tulekustutussüsteem, on ette nähtud mahuliseks tulekustutamiseks suletud laevaruumides (nt masina-, lasti- ja tankerite lastipumbaruumid). Süsteem koosneb mahutitest veeldatud süsihappegaasi hoidmiseks, jaotustorustikest koos juht-, kaitse ja kontrollmõõteaparatuuri ning signalisatsiooniseadmetega. Vedel CO2 juhitakse kustutavasse ruumi ülalt düüside kaudu, millistest väljudes CO2 aurustub, jahutab intensiivselt kustutavat ruumi ja täites ruumi vähendab hapniku kontsentratsiooni õhus, mille tulemusel põlemine lakkab. Laevadel kasutatakse kahte liiki CO2 tulekustutussüsteemi: kõrgsurve- ja madalsurvesüsteemi, mis erinevad vedela CO2 hoidmise poolest. Kõrgsurvesüsteemides hoitakse veeldatud CO2 terasballoonides ilma jahutuseta rõhul 12,5 Mpa. Balloonid asuvad vertikaalses asendis eraldi spetsiaalses ruumis ja on tavaliselt ühendatud gruppidesse, mis võimaldab neid korraga töösse rakendada. Balloonide täitmine ja tühjendamine toimub ballooni pea kaudu, mille sulguriks on tinapronks või messinglehest membraan, mis süsteemi käivitamisel purustatakse kaugmehhanismi toimel ballooni peas oleva spetsiaalse torunoaga.

Madalsurve kustutussüsteemides hoitakse veeldatud süsihappegaasi soojusisolatsiooniga suures terasmahuti(te)s rõhuga 2,2 Mpa, temperatuuril 253 K (-20 oC). Gaasi jahutamiseks on mahuti(te) sisse monteeritud külmutusseadme siugtorustik. Mahuti(d) on varustatud kontrollmõõteriisatadega rõhu, temperatuuri ja veeldatud gaasi nivoo kontrollimiseks. Magistraaltorustik, millest hargnevad torud läbi pneumoajamiga klappide kustutavatesse ruumidesse, on mahutiga ühendatud sulgventiili ja peaklapiga. Mahuti(d) ja magistraaltorustik peaklapi ees ja järel on varustatud kaitseklappidega vältimaks rõhu tõusu üle lubatud piiride.Süsteemi rakendamine toimub peaklapi juhtimisega laeva komandosillalt, lastimisoperatsioonide keskusest või vahetult CO2 kustutusjaamast. Kuna madalsurve kustutussüsteemis süsihappegaasi hoidmisviis nõuab minimaalset ruumi, kasutatakse süsteemi suure mahuga laevaruumides (ro-ro-, parv-, konteineri- ja teistel suurte lastiruumidega laevadel).

Vahtkustutussüsteeme kasutatakse tulekahju kustutamiseks põleva pinna katmise teel vahukihiga või kaitstava ruumi (nt lastiruumid) täitmisega vahuga. Tuldkustutava ainena kasutatakse erineva kordusteguriga (vahu ja vahuaine lahuse mahtude suhe) mehaanilist vahtu, mida saadakse vahuaine vesilahuse ja õhu segamise teel. Vahtkustutussüsteemide põhiosadeks on doseerimisseade nõutava kontsentratsiooniga vahuaine vesilahuse valmistamiseks ja seade vahu valmistamiseks (vahugeneraator). Laevadel kasutatakse automaatsete doseerimisseadmetega statsionaarseid vahtkustutussüsteeme ja kantavaid vahugeneraatoreid või vahujoatorusid.

Kantavad gaas-, vahu- ja pulbertulekustutid paigaldatakse laeva erinevatesse kohtadesse (koridorid, masinaruumid, erinevad laeva tööruumid, kambüüsid jm) lokaalsete tulekollete kustutamiseks. Masinaruumidesse paigaldatakse lisaks kantavatele tulekustutitele ka liivakastid.

Vesikardinaidpaigaldatakse tuleleviku tõkestamiseks parvlaevadele, mis veavad avatekil sõidukeid või ohlikku lasti, mitmete laevade tootmisruumidesse, laeva koridoridesse jm.

Niisutussüsteemidega kaitstakse tulekahju puhul tankerite tekke, masina- ja katlaruumide šahte ja sissekäike, nende vaheseinu ning tekiehitiste väliskülgi kõrge temperatuuri eest.

Autorid:

Allikad

  • Heino Punab. Lauri Laks. Jaan Läheb. Harli Moosaar. Laeva abimehhanismid, seadmed ja süsteemid.ISBN 978-9985-808-57-3
  • MerLe