Tuul

Allikas: Mereviki

Tuul on õhu liikumine maapinna suhtes. Harilikult vaadeldakse ainult selle liikumise horisontaalkomponenti. Tuul tekib õhurõhu vahest erinevates kohtades, mis on omakorda põhjustatud õhutemperatuuri ebaühtlasest jaotusest. Õhumasside kiirendus on suunatud kõrgrõhualalt madalrõhualale. Liikuma hakanud õhumassi mõjutavad maakera pöörlemine, alumistes õhukihtides hõõrdumine ning kõverjoonelise liikumise korral ka inertsijõud. Nii lõuna- kui ka põhjapoolkeral eristatakse viit tuulevööndit (vastavad neljale õhurõhuvööndile):

  1. ekvatoriaalne vaikusevöönd, kus tuuled on nõrgad ja muutliku suunaga;
  2. passaattuulte vöönd, mis hõlmab ekvatoriaalse vaikusevööndi ja 30.—35. laiuskraadi vahelise ala;
  3. nn hobulaiuskraadid, passaattuulte vööndist pooluste suunas paiknev kitsas tuulevaikusala, kus ilm on kuum ja kuiv;
  4. läänetuulte ala, mis paikneb hobulaiuste ja 60.—70. laiuskraadi vahel;
  5. polaarsete idatuulte ala, mis paikneb 60.—70. laiuskraadi ja polaarse kõrgrõhuala vahel.

Tuuli liigitatakse järgmiselt:

  1. püsiva suunaga tuuled (passaadid);
  2. sesoonsed tuuled (mussoon, briis);
  3. kohalikud tuuled (vinu, boora) ja tormid.

Tuulte kiiruse mõõtühik on m/s, ligikaudsel tuulte tugevuse hindamisel rakendadakse Beauforti skaalat, aastast 1963 on kasutusel ka 17-palline skaala, mis fikseerib tuule kiiruse kuni 136 m/s. Tuule suunaks loetakse ilmakaart, kust tuul puhub. Tuule suund laeva suhtes on kursinurk, kust tuul puhub. Kasutatakse ka erinimetusi, näiteks piidevint, põnts.

Vaata ka

MERLE2.jpg See artikkel on kirjutatud 1996. aasta Mereleksikoni põhjal.