UKU

Allikas: Mereviki
Laeva andmed
Uued jõetrammid Tartu jõesadamas 1961. a (vasakul TURIST).
Uued jõetrammid Tartu jõesadamas 1961. a (vasakul TURIST).
Nimi: DELPHIN (1912-1919)
UKU (1919-194?)
BOLŠEVIK (194?-195?)
TURIST (195?-2013)
Ehitusaasta: 1912
Ehituskoht: Soome
Ehitaja: Warkhausi tehas
Tüüp: Reisi-kaubalaev
Vette lastud: oktoober 1912
Staatus: Lammutatud
Maksimaalne pikkus: 20,5 m
Maksimaalne laius: 5,2 m
Süvis: 1,6 m
Mass-veeväljasurve: 110 t
Kiirus: 10 sõlme
Sõidukaugus: 150 meremiili
Peamasin: kahesilindrine kompaundaurumasin, 120 hj
Käiturid: 1 sõukruvi
Kütusetankid: 25 ruumimeetrit puid
Laevapere: 10

Ajalugu

  • Laev ehitati 1912. aastal Soomes Warkhausi tehases. Laeva esimeseks nimeks sai DELPHIN ning ta läks Liivimaa Aurulaeva Seltsile. Laev viidi raudteed mööda osadena Tartusse ja pärast kokkupanemist lasti oktoobris 1912 vette. Proovisõit tehti 21. aprillil 1913. Peale seda sõitis ta 1913.-1915. reisi-kaubalaevana Tartu-Koosa liinil. Reisijaid võis ta peale võtta sadakond. Laeval olid kaptenikajut, kolme koikohaga kajut külalistele, tüürimehele ja mehaanikule, kuuene kajut meeskonnale. Tekil olid lisaks roolikambrile salong, puhvet ja köök. 25. augustil 1915 rekvireeriti DELPHIN ja ta läks Venemaa merejõudude Peipsi flotilli käsutusse. Rekvireeritud laev viidi Velikaja jõele, sealt novembris Peipsi idakaldale Raskopeli baasi, kus hakati tegema ümberehitusi.
  • 1916. aasta navigatsioonihooajaks oli DELPHIN saanud uue, 6 mm soomusega roolimaja, relvastatud kahe 47 mm kahuri ja kahe Maksimi kuulipildujaga, mis aga samal sügisel maha võeti. 1917. aasta septembriks sai laev uuteks relvadeks ühe 76 mm kahuri ja 1 kuulipilduja. 28. oktoobril 1918 sõitis DELPHIN Raskopellist Püha Andrease lipu all koos kahe teise laevaga Pihkvasse, kus formeeriti Põhjakorpust.
  • Koos NARODNIKU ja PRESIDENDIGA tuli DELPHINil novembri lõpus punaväe eest pageda Tartusse. Järgnenud detsembrikuus langes DELPHIN punaste kätte, kuid 1919. aasta jaanuaris jäi Tartus Eesti vägede kätte. 27. jaanuaril sai laev endale uueks nimeks UKU ja arvati Peipsi järve suurtükilaevade divisjoni. 29. jaanuarist sai UKU komandöriks mereväelipnik Oskar Kwell. Alates 26. aprillist osales UKU sõjategevuses järvedel, kuid sügise hakul lõhkes tal üks peamasina silinder ja sellega olid ta sõdimised sõditud.
  • 10. oktoobril 1920 anti UKU üle kaubandus-tööstusministeeriumile ja läks Tartu sadama kapteni käsutusse. Aastail 1921-1940 tegutses ta meremärkide panijana siseveekogudel, vajaduse korral kasutati teda ka päästelaevana ja pukserina, samuti geodeetilistel ja hüdroloogilistel töödel.
  • 1940. aastal okupeeritud Eestis arvati UKU 31. detsembril Peipsi Järve-Jõe Laevanduse koosseisu. Saksa-Vene sõjast alates lülitati temagi Peipsi flotilli, kus ta relvastati ühe 45 mm kahuriga ja 4-raudse Maksimi õhutõrjekuulipildujaga. 13. juulist klassifitseeriti ta sidelaevaks.
  • 1941. aasta 22. juuli õhtul uputati UKU kõrgemalt poolt saadud käsu kohaselt Mustvee sadamas. Saksa okupatsiooni ajal tõsteti ta Eesti Omavalitsuse Veeteede Ameti korraldusel üles ja töötas jällegi meremärkide panijana. 1944. aasta septembris uputati UKU Tartu jõesadamas.
  • UKU tõsteti seegi kord üles, ehitati ümber ja ta sõitis alates 1946. aastast mõnda aega reisilaevana Tartu-Pihkva liinil. Seejärel aga läks ta oma vanale tööle tagasi, Tartu Veemajandi meremärkide panijaks. 1940. aastate lõpul nimetati laev ümber BOLŠEVIKuks.
  • 1950. aastate lõpul ehitati laev põhjalikult ümber ja ta sai jõuseadmeks diiselmootorid. Laev seadmestati ümber lõbusõitjate veoks järvel. Uueks nimeks sai ta TURIST.
  • 1960. aastate lõpul jäi laev Tartu sadamas seisma ujuvhotellina. 1978. aastal renditi ta Tartu Vetelpäästejaamale, 1980. aastal aga sai ta omanikuks Põlva rajooni kultuurimaja luulekool „Helem“.
  • 1982. aasta kevadel viidi laev Peipsi edelanurka Pedaspea lähistele ja ankurdati madalale. Vana laevakere vajus seal põhjale. 1991. aasta kevadel pumpasid vanad laevamehed Meinhard Ilus, Toivo Konsa ja Jaan Konsa laeva veest tühjaks ning tõid rannajoonele. 1994. aastal käis laev Tartus dokis ja asus Kalli järvel. Laev kuulus Arno Koskile. Eesmärk oli see ajalooline aurulaev säilitada, kuid vahendid selleks puudusid ja nii läks 2013. aastal laev vanarauaks.

Viited

  • 1. Mati Õun. Eesti Merejõudude laevu 1918–1940. Sentinel 2014 Tallinn.
  • 2. Mati Õun. Eesti sõjalaevad 1918–1940. Tammiskilp 1998 Tallinn.
  • 3. Mati Õun, Hanno Ojalo. 101 Eesti laeva. Varrak 2015 Tallinn.