UNA

Ajalugu

Laev ehitati 1894. a Riias, firmas Lange & Sohn. Laev oli 18,55 m pikk, 3,8 m lai süvisega 2,1 m ning veeväljasurvega 33 tonni. 100 hj aurumasin andis kiiruse 11 sõlme. 1916. a laev mobiliseeriti ja 1918. aastal võeti ta sakslaste poolt Tallinnas kasutusele traalerina KM-9. 1918. aasta hilissügisel, kui Saksa sõjavägi Eestist lahkus, läks laev Merejõudude Traalerite divisjoni ja sai nimeks UNA.
UNA töötas Traalerite divisjonis 1920. aasta 19. maini, siis anti ta tagasi Riias olevale omanikule. Järgnevalt töötas ta Riia ja Ventspilsi sadamais pukserina, kuni 29. oktoobril 1940 natsionaliseeriti ja anti üle vastloodud Läti Merelaevandusele.
Viis päeva peale Saksa-Vene sõja algust. 27. juunil 1941, saadeti UNA koos oma läti meeskonnaga Riiast Tallinna. Kui Tallinnast omakorda oli kaks kuud hiljem suur minek Venemaale, jäi UNA paigale ja peale sakslaste saabumist õnnestus meeskonnal laev kodumaale viia.
Nüüd töötas pukser põhiliselt Ventspilsis. Kui 1945. aasta mai alguses ka sealsel sakslaste Kuramaa grupeeringul alla tuli anda, sõitis UNA 8. mai hilisõhtul Ventspilsist merele kapten Michelsonsi juhatusel. UNA pardal oli sadakond inimest. Kurss võeti 170 km kaugusel olevale Slite sadamale Gotlandi idarannikul, kuid 9. mai hommikul jõudsid põgenikele järgi 4 Nõukogude torpeedokaatrit. UNA-l aga õnnestus jõuda Rootsi territoriaalvetesse.
1945. a varasügisel anti pukser UNA Nõukogude Liidule.