Ujuk

Ujuk on kalapüüniste (võrgud, õnged), toodrite, poomtõkete jmt juurde kuuluv ese, mis tagab nende ujuvuse, vajaliku asendi ja sügavuse. Ujukid on mitmekujulised, valmistatud kas täiskehana veest kergemast ainest (vahtplast, kork, puit) või õõneskehana veest raskemast ainest (metall, klaas, plastmass). Traalpüügil kasutatakse ka muutuva kujuga ujukeid.

Ujuk kinnitatakse võrgu ülaselisele, jadaõngede selgnöörile või ritvõnge tamiilile. Püünisele vajaminevate ujukite arv arvestatakse lähtuvalt ujuki ujuvusvarust, püünise massist vees ja veeliikumismõjuritest. Vanimad ujukid valmistati kasetohust (pullud), männikoorest (käbad), puidust (laosed), harvem roost. Vanimad Eestist leitud käbad pärinevad mesoliitikumist (Siivertsi leid). 19. sajandi lõpul hakati kasutama korgist, 20. sajandil paplipuukoorest ja vahtplastist ujukeid. Ujukitel oli peremärk või omanikunime algtähed. Ujuk on ka poi.

See artikkel on kirjutatud 1996. aasta Mereleksikoni põhjal.