Erinevus lehekülje "Uurimislaev" redaktsioonide vahel
(toim) |
|||
| (ei näidata 2 kasutaja 3 vahepealset redaktsiooni) | |||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Uurimislaev''', ka '''mereuurimislaev''' on heade mereomadustega, suure autonoomsusega, kaasaegsete side- ja navigatsioonivahendite, arvutustehnika , eriseadmete ja laboratooriumitega varustatud [[maailmameri|maailmamere]] süstemaatilisteks teadusuuringuteks ehitatud või kohandatud [[laev]]. | '''Uurimislaev''', ka '''mereuurimislaev''' on heade mereomadustega, suure autonoomsusega, kaasaegsete side- ja navigatsioonivahendite, arvutustehnika , eriseadmete ja laboratooriumitega varustatud [[maailmameri|maailmamere]] süstemaatilisteks teadusuuringuteks ehitatud või kohandatud [[laev]]. | ||
| − | Eristatakse universaalseid (maailmamere fundamentaal- ja rakendusuuringuteks) ja spetsiaalseid (piiritletud erialasteks teadusuuringuteks) uurimislaevu. Spetsiaalsed uuurimislaevad on [[okeanograafialaev]]ad, [[hüdrograafialaev]]ad, [[ | + | Eristatakse universaalseid (maailmamere fundamentaal- ja rakendusuuringuteks) ja spetsiaalseid (piiritletud erialasteks teadusuuringuteks) uurimislaevu. Spetsiaalsed uuurimislaevad on [[okeanograafialaev]]ad, [[hüdrograafialaev]]ad, [[kalaluure]]laevad, [[meteoroloogialaev]]ad jm. |
Tuntuim uurimislaev on Jacques Cousteau ühingu [[rootorlaev]] ALCYONE. | Tuntuim uurimislaev on Jacques Cousteau ühingu [[rootorlaev]] ALCYONE. | ||
| − | [[Pilt: | + | [[Pilt:Alcyone_Turkmenbashy_1998.jpg|thumb|right|Uurimislaev ALCYONE]] |
==Eesti uurimislaevad== | ==Eesti uurimislaevad== | ||
| − | ===[[Tartu Ülikooli Mereinstituut|Tartu Ülikooli | + | ===Tartu Ülikooli Mereinstituudi uurimislaevad=== |
| + | [[Tartu Ülikooli Mereinstituut|Tartu Ülikooli Mereinstituudil]] on | ||
*MARU (L=18 m, B=4 m, T=1 m; ehitusaasta 1987) - katsetraal Peipsil ja Lämmijärvel | *MARU (L=18 m, B=4 m, T=1 m; ehitusaasta 1987) - katsetraal Peipsil ja Lämmijärvel | ||
*MERIHÄRG (L=10 m, B=2,4 m, T=0,8 m; ehitusaasta 1979) - mittetalituslik alus Pärnu lahel ja Pärnu jõel | *MERIHÄRG (L=10 m, B=2,4 m, T=0,8 m; ehitusaasta 1979) - mittetalituslik alus Pärnu lahel ja Pärnu jõel | ||
| 14. rida: | 15. rida: | ||
*AURELIE (L=15 m, B=4,3 m, T<1 m; ehitusaasta 2014) - ihtüoloogia- ja kalandusalasteks uurimistöödeks ning rannikumere seireks [[Pärnu laht|Pärnu]] ja [[Liivi laht|Liivi lahel]] | *AURELIE (L=15 m, B=4,3 m, T<1 m; ehitusaasta 2014) - ihtüoloogia- ja kalandusalasteks uurimistöödeks ning rannikumere seireks [[Pärnu laht|Pärnu]] ja [[Liivi laht|Liivi lahel]] | ||
| − | ===[[TTÜ Meresüsteemide Instituut|TTÜ Meresüsteemide | + | ===TTÜ Meresüsteemide Instituudi uurimislaev=== |
| − | + | [[TTÜ Meresüsteemide Instituut|TTÜ Meresüsteemide Instituudil]] on [[SRC Laevateenindus]]e OÜ 2009. aastal renoveeritud uurimislaev [[SALME]] (L= 31,3 m, B=7,2 m, T=2,59 m; ehitatud 1974), mis on sisustatud mitmeotstarbelisteks ekspeditsioonideks Läänemerel (teadusuuringuteks, rakendusuuringuteks ja õppetööks) | |
| − | ===[[Eesti Meremuuseum]] | + | ===Eesti Meremuuseumi uurimislaev=== |
| − | + | [[Eesti Meremuuseum]]il on uurimislaev [[MARE]], mis on kohandatud allveearheoloogilisteks uurimistöödeks; see oli ka allveearheoloogiaklubi [[Viikar]] baaslaev aastail 1983-1994 | |
| − | ===[[Veeteede Amet]]i hüdrograafialaevad | + | ===Veeteede Ameti hüdrograafialaevad=== |
| − | *[[EVA 300]] | + | Uurimislaevad on ka [[Veeteede Amet]]i hüdrograafialaevad |
| − | *[[EVA 320]] | + | *[[EVA-300]] |
| − | *[[EVA 325]] | + | *[[EVA-320]] |
| + | *[[EVA-325]] | ||
*[[JAKOB PREI (laev)|JAKOB PREI]] | *[[JAKOB PREI (laev)|JAKOB PREI]] | ||
| − | *[[EVA 303]] | + | *[[EVA-303]] |
| − | ===EMÜ [[Limnoloogiakeskus]]e uurimislaev | + | ===EMÜ Limnoloogiakeskuse uurimislaev=== |
| − | + | Eesti Maaülikooli [[Limnoloogiakeskus]]e uurimislaev [[LOTA]] on järveteadlaste töövahend, mis on kasutusel aastast 2014. | |
Autor: Jüri Kask | Autor: Jüri Kask | ||
Viimane redaktsioon: 14. detsember 2017, kell 23:16
Uurimislaev, ka mereuurimislaev on heade mereomadustega, suure autonoomsusega, kaasaegsete side- ja navigatsioonivahendite, arvutustehnika , eriseadmete ja laboratooriumitega varustatud maailmamere süstemaatilisteks teadusuuringuteks ehitatud või kohandatud laev.
Eristatakse universaalseid (maailmamere fundamentaal- ja rakendusuuringuteks) ja spetsiaalseid (piiritletud erialasteks teadusuuringuteks) uurimislaevu. Spetsiaalsed uuurimislaevad on okeanograafialaevad, hüdrograafialaevad, kalaluurelaevad, meteoroloogialaevad jm. Tuntuim uurimislaev on Jacques Cousteau ühingu rootorlaev ALCYONE.
Sisukord
Eesti uurimislaevad
Tartu Ülikooli Mereinstituudi uurimislaevad
Tartu Ülikooli Mereinstituudil on
- MARU (L=18 m, B=4 m, T=1 m; ehitusaasta 1987) - katsetraal Peipsil ja Lämmijärvel
- MERIHÄRG (L=10 m, B=2,4 m, T=0,8 m; ehitusaasta 1979) - mittetalituslik alus Pärnu lahel ja Pärnu jõel
- JOHANNA (L=10,1 m, B=3,6 m, T=1,3 m; ehitusaasta 1992) - katsetraaler Läänemerel
- ALUDEVIL (L=10,3 m, B=3,3 m, T=0,65 m, ehitusaasta 2012) - veeseireks ja teadusuuringuteks Läänemerel
- EMILI-007 (L=15 m, B=4,2 m, T=1,2 m; ehitusaasta 2014 ) - kalavarude uurimislaev, traal- ja mutnikupüügiks Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel
- AURELIE (L=15 m, B=4,3 m, T<1 m; ehitusaasta 2014) - ihtüoloogia- ja kalandusalasteks uurimistöödeks ning rannikumere seireks Pärnu ja Liivi lahel
TTÜ Meresüsteemide Instituudi uurimislaev
TTÜ Meresüsteemide Instituudil on SRC Laevateeninduse OÜ 2009. aastal renoveeritud uurimislaev SALME (L= 31,3 m, B=7,2 m, T=2,59 m; ehitatud 1974), mis on sisustatud mitmeotstarbelisteks ekspeditsioonideks Läänemerel (teadusuuringuteks, rakendusuuringuteks ja õppetööks)
Eesti Meremuuseumi uurimislaev
Eesti Meremuuseumil on uurimislaev MARE, mis on kohandatud allveearheoloogilisteks uurimistöödeks; see oli ka allveearheoloogiaklubi Viikar baaslaev aastail 1983-1994
Veeteede Ameti hüdrograafialaevad
Uurimislaevad on ka Veeteede Ameti hüdrograafialaevad
EMÜ Limnoloogiakeskuse uurimislaev
Eesti Maaülikooli Limnoloogiakeskuse uurimislaev LOTA on järveteadlaste töövahend, mis on kasutusel aastast 2014.
Autor: Jüri Kask
Allikad
- MerLe
- Морской энциклопедический справочник „Судостроение“ Leningrad, 1986
- Tehnikaleksikon. Tallinn, 1981
- Большая Советская Энциклопедия. Москва, 1970-1978
