Uurimislaev
Uurimislaev ka m e r e u u r i m i s l a e v on reeglina heade mereomadustega, suure autonoomsusega, kaasaegsete side- ja navigatsioonivahendite, arvutustehnika , eriseadmete ja laboratooriumitega varustatud maailmamere süstemaatilisteks teadusuuringuteks ehitatud või kohandatud laev. Eristatakse universaalseid (maailmamere fundamentaal- ja rakendusuuringuteks) ja spetsiaalseid (piiritletud erialasteks teadusuuringuteks) uurimislaevu. Spetsiaalsed uuurimislaevad on okeanograafialaevad, hüdrograafialaevad, kalaluurelaevad, meteoroloogialaevad jm. Tuntuim uurimislaev on Jacques Cousteau ühingu rootorlaev ALCYONE.
Sisukord
Eesti uurimislaevad
Tartu Ülikooli Mereinstituudi uurimislaevad
- MARU (L=18 m, B=4 m, T=1 m; ehitusaasta 1987) - katsetraal Peipsil ja Lämmijärvel;
- MERIHÄRG (L=10 m, B=2,4 m, T=0,8 m; ehitusaasta 1979) - mittetalituslik alus Pärnu lahel ja Pärnu jõel;
- JOHANNA (L=10,1 m, B=3,6 m, T=1,3 m; ehitusaasta 1992) - katsetraal Läänemerel;
- ALUDEVIL (L=10,3 m, B=3,3 m, T=0,65 m, ehitusaasta 2012) - veeseire ja teadusuuringud Läänemerel;
- EMILI-007 (L=15 m, B=4,2 m, T=1,2 m; ehitusaasta 2014 ) - kalavarude uurimislaev, traal ja mutnikupüük Peipsi, Lämmi ja Pihkva järvel;
- AURELIE (L=15 m, B=4,3 m, T<1 m; ehitusaasta 2014) - ihtüoloogia- ja kalandusalased uurimistööd ning rannikumere seire Pärnu ja Liivi lahel.
TTÜ Meresüsteemide instituudi uurimislaev
- SALME ( L= 31,3 m, B=7,2 m, T=2,59 m; renoveeritud SRC Laevateeninduse OÜ poolt, 2009) – mitmeotstarbelised mereekspeditsioonid Läänemerel (teadusuuringud,rakendusuuringud, õppetöö).
Eesti Meremuuseumi uurimislaev
- MARE – kohandatud allveearheoloogilisteks uurimistöödeks ja oli allveearheoloogiaklubi Viikar baaslaevaks aastatel 1983-1994.
Veeteede Ameti (Eesti vabariigi) hüdrograafialaevad
EMÜ Limonoloogiakeskuse uurimislaev
- LOTA – järveteadlaste töövahend, kasutusel aastast 2014.
Autor: Jüri Kask
Allikad
See artikkel on kirjutatud 1996. aasta Mereleksikoni põhjal. |
- МОРСКОЙ ЭНЦИКЛОПЕДИЧЕСКИЙ СПРАВОЧНИК „Судостроение“ Л. 1986.
- Tehnikaleksikon „Valgus“ Tln. 1981
- Большая Советская Энциклопедия Москва Изд. „СЭ“ 1970-1978