Erinevus lehekülje "Visiir" redaktsioonide vahel
P |
(täiendatud) |
||
| (ei näidata ühe teise kasutaja üht vahepealset redaktsiooni) | |||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
| − | [[Pilt: | + | [[Pilt:Corsica_Ferries_Sardinia_Regina_02.JPG|thumb|right|Parvlaev SARDINIA REGINA avatud vöörivisiiriga]] |
| − | [[Pilt: | + | [[Pilt:Saaremaavirtsus.jpg|thumb|right|Kahekäila-parvlaeva SAAREMAA visiir on avatud]] |
| − | '''Visiir''' on [[laev]]a | + | '''Visiir''' on avamiseks tõstetav [[laev]]a [[vöör]]i- või [[ahter|ahtri]]osa. |
| − | + | Visiir [[laevakere]] voolujoonelise osa otsana on vajalik pääsuks [[parvlaev]]ade (sealhulgas [[ro-pax-laev]]ade) ja [[veeremilaev]]ade [[autotekk|autotekile]]. Üldjuhul on parv- ja veeremilaevadel vöörivisiir, kuid [[kahekäila-parvlaev]]adel on visiirid laeva mõlemas otsas. Vöörivisiir peab olema ilmastikutihe, selle taga asuv [[ramp]] aga veetihe. | |
| − | + | ===Vöörivisiiride ohutus=== | |
| + | Tänapäeval eelistatakse vöörivisiiride asemel sageli külgedele avanevaid [[vööriuksed|vööriuksi]], mida peetakse vöörivisiiridest ohutumaks. | ||
| − | Vöörivisiiri puhul neelavad lainete lööke hinged ja visiirilukud, mis võivad lõpuks puruneda. Külgedele | + | Varasemail aastail ei olnud head alust vöörivisiiride lukkude tugevusarvutuste jaoks.<ref>Pär-Henrik Sjöström. Lahtise vöörivisiiriga "Wellamol". Laevanduse aastaraamat 2014. Tallinn 2014. ISBN 978-9985-9187-5-3</ref> Vöörivisiiri puhul neelavad lainete lööke hinged ja visiirilukud, mis võivad lõpuks puruneda. Külgedele avanevate vööriuste puhul neelab lainete löögid [[laevakere]]. Ohutust lisab rambist tagapool asuv [[põrkevahesein]], mis peab takistama vee pääsu autotekile vöörivisiiri või -uste ja rambi purunemise korral. |
| − | Läänemerel on olnud juhtumeid, kui vöörivisiiri hinged on paindunud ja lukud lainetuses purunenud. | + | [[Läänemeri|Läänemerel]] on olnud juhtumeid, kui vöörivisiiri hinged on paindunud ja lukud lainetuses purunenud, tuntuim neist on parvlaeva [[ESTONIA (parvlaev)|ESTONIA]] katastroof. |
==Viited== | ==Viited== | ||
Viimane redaktsioon: 18. aprill 2020, kell 11:36
Visiir on avamiseks tõstetav laeva vööri- või ahtriosa.
Visiir laevakere voolujoonelise osa otsana on vajalik pääsuks parvlaevade (sealhulgas ro-pax-laevade) ja veeremilaevade autotekile. Üldjuhul on parv- ja veeremilaevadel vöörivisiir, kuid kahekäila-parvlaevadel on visiirid laeva mõlemas otsas. Vöörivisiir peab olema ilmastikutihe, selle taga asuv ramp aga veetihe.
Vöörivisiiride ohutus
Tänapäeval eelistatakse vöörivisiiride asemel sageli külgedele avanevaid vööriuksi, mida peetakse vöörivisiiridest ohutumaks.
Varasemail aastail ei olnud head alust vöörivisiiride lukkude tugevusarvutuste jaoks.[1] Vöörivisiiri puhul neelavad lainete lööke hinged ja visiirilukud, mis võivad lõpuks puruneda. Külgedele avanevate vööriuste puhul neelab lainete löögid laevakere. Ohutust lisab rambist tagapool asuv põrkevahesein, mis peab takistama vee pääsu autotekile vöörivisiiri või -uste ja rambi purunemise korral.
Läänemerel on olnud juhtumeid, kui vöörivisiiri hinged on paindunud ja lukud lainetuses purunenud, tuntuim neist on parvlaeva ESTONIA katastroof.
Viited
- ↑ Pär-Henrik Sjöström. Lahtise vöörivisiiriga "Wellamol". Laevanduse aastaraamat 2014. Tallinn 2014. ISBN 978-9985-9187-5-3
