LIVONIA

Allikas: Mereviki
Laeva andmed
ARNOLD VEIMER Turus 1984. aastal
ARNOLD VEIMER Turus 1984. aastal
Nimi: ARNOLD VEIMER
LIVONIA
TROSSÖ
IMO number: 8119027
Kutsung: ESBA
Lipp: Eesti
Kodusadam: Tallinn
Klassifikatsiooniühing: Vene Mereregister
Reeder: Eesti Mereinstituut
Ehitusaasta: 1984
Ehituskoht: Soome, Turu
Ehitaja: Oy Laivateollisuus Ab
Tehasenumber: 355
Tüüp: uurimislaev
Valminud: 1984
Esimene reis: 26. juuni 1984
Maksimaalne pikkus: 71,6 m
Maksimaalne laius: 12,8 m
Süvis: 4,5 m
Parda kõrgus: 6,45 m
Täielik kandevõime: 590 t
Kogumahutavus: 1832
Puhasmahutavus: 550
Reisijakohti: 60
Kere materjal: teras
Peamasin: 2 × 1147 kW

LIVONIA oli Soomes ehitatud endine Eesti NSV uurimislaev ARNOLD VEIMER, mis aastast 1996 on Rootsi mereväele kuuluv toetuslaev TROSSÖ.

ARNOLD VEIMER

1980. aastal tellis Nõukogude väliskaubandusorganisatsioon Sudoimport Turu laevatehaselt Oy Laivateollisuus Ab seeria uurimislaevu, millest esimene, AKADEMIK SHULEYKIN, valmis 1982 ning järgnevad laevad 1983 ja 1984. Laev tehasenumbriga 355 erines eelnenuist nii sinise kerevärvi - teised olid valged - kui ka parema manööverdusvõime, külgväravate ja varustustaseme poolest[1].

Uurimislaev ehitati Nõukogude Liidu teadusprogrammi "Maailma meri" täitmiseks ja anti üle Eesti NSV TA Termofüüsika ja Elektrofüüsika Instituudi]] bilanssi.[2] Laev sai nime akadeemik Arnold Veimeri järgi. Seoses ARNOLD VEIMERi ehitamisega süüdistati seadusrikkumises geofüüsikut Ain Aitsamit, kes oli üks mereuuringuteks vajalike uurimislaevade AJU-DAGi (63,8 m, 1001,88 brt) ja ARNOLD VEIMERi taotlemise ning teadustööks rakendamise algataja ja eestvedaja, ent kohus mõistis ta õigeks ja 1986. aastal ennistati ta tööle.

26. juunil 1984 väljus ARNOLD VEIMER esimesele mereekspeditsioonile Atlandi ookeani põhjaossa.

LIVONIA

LIVONIA Miiduranna sadamas 1995. aastal

Eesti taasiseseisvumise järel sai laev 1991. aastal uue nime LIVONIA. Teadusasutuste ümberkorralduste tagajärjel kuulus LIVONIA alates 1992. aastast Eesti Mereinstituudi bilanssi ja jäeti Miiduranna sadamasse kai äärde seisma. Hiljem ehitati laev ümber ökoturismilaevaks ja renditi Kanada polaarturismiettevõttele Marine Expeditions, mis korraldas reise turistidele Patagooniast Antarktikasse ja Loodeväila. Ligi 100 000 krooni maksnud reisidel osalesid peamiselt Ameerika pensionärid.

LIVONIA sõitis 21. jaanuaril 1996 Marguerite'i lahele Antarktikasse. Sellega sai LIVONIA esimeseks Eesti lipu all olevaks laevaks, mis käinud nii kaugel lõunas. Laevaarstiks oli Tallinna Keskhaigla kardioloog Rein Vahisalu, kes uuris meeskonnaliikmete kohanemisvõimet ja stressitaluvust ning kirjutas reisist raamatu "Laevaarstina Antarktikas" [3].

Kuigi Piirivalveamet oli 1996. aastal taotlenud LIVONIAt riigiasutuste ühiskasutusse, milleks oleks keskkonnaministeeriumil tulnud see tasuta bilansist bilanssi üle anda, müüs Eesti Keskkonnaministeerium välismaal korraldatud enampakkumisel 1996. aasta septembris väidetavalt võlgadesse sattunud LIVONIA 2,8 miljoni dollari eest Rootsi kuninglikule mereväele.[4][5][6] Saadud raha eest osteti 18,4 miljoni krooni eest Hoiupanga Investeerimisfondi osakuid ja müüdi need hiljem kasuga maha, teenides nii 7,8 miljonit krooni[7]. Kasumist rahastati mitme keskkonnakaitselise objekti ehitust, keskkonnakaitsepropagandat ja anti sponsorabi.[8]

TROSSÖ

TROSSÖ Miinisadamas 2017. aastal

Eesti laevapere viis LIVONIA kohale Rootsi mereväebaasi Musköl. Rootsi lipu all sai laev uue nime TROSSÖ, pardanumbri A264 ja nime ette lühendi HMS (rootsi Hans Majestäts Skepp) ning asus teenistusse toetuslaevana. Hiljem vahetati peamasinad välja ökonoomsemate vastu.

Novembris 2008 teatati Rootsi mereväelaevade STOCKHOLM, MALMÖ, VISBY ja TROSSÖ saatmisest Euroopa Liidu piraatlusvastase kampaania operatsioon Atalanta (EU NAVFOR) raames Aafrika idarannikule võitlusse Somaalia piraatidega. Kodusadamasse Karlskronasse jõudis laev tagasi 21. oktoobril 2009.

Viited

  1. The Arnold Veimer - from Soviet research vessel to Swedish naval support. Shipgaz 2010, nr 5
  2. VIII Riigikogu Stenogramm: IV istungijärk 14. oktoober 1996
  3. Rein Vahisalu Laevaarstina Antarktises Õhtuleht, 16. aprill 1997
  4. Eesti müüs ainsa teaduslaeva Eesti Päevaleht, 23. september 1996
  5. Ahto Järvik, Mereinstituudi direktor: Valed andmed Livonia kohta Eesti Päevaleht, 26. september 1996
  6. Kõik numbrid polnudki valed Eesti Päevaleht, 28. september 1996
  7. Keskkonnaministeerium mängis riigi rahaga Õhtuleht, 18. aprill 1998
  8. Minister Reiljanit ähvardab umbusaldus Postimees, 21. aprill 1998