Magesti
Magesti on merevee soolasisalduse vähendamise seade.
Suure soolsusega vee magestamiseks on eri meetodeid: keemiline, elektromagnetiline, destillatsoon, pöördosmoos. Laevadel kasutatakse mereveest mageda vee saamiseks põhiliselt destillatsioonimeetodil töötavaid ühe või mitmeastmelisi (nt kaheastmelisi) vaakummagesteid ja pöördosmootseid magesteid.
Sisukord
Üheastmeline vaakummagesti
Üheastmeline vaakummagesti koosneb kahest põhiosast: aurustist ja kondensaatorist. Aurustina ja kondensaatorina on kasutatusel toru- või plaatsoojusvahetid. Merevee kuumutamiseks aurustis kasutatakse enamasti diiselmootorite jahutusvee soojust. Sõltuvalt soojendava vee temperatuurist (55-92°C) tekitatakse ejektoriga magestis vaakum (0,3–0,5 bar). Saadud aur liigub kondensaatorisse läbi auruseparaatori, kus eraldatakse veeaurust suuremad veepiisad, mis langevad tagasi aurusti põhja. Mereveega jahutatavas kondensaatoris aur kondenseerub. Magestatud vesi pumbatakse läbi kulumõõtja vastavuses soolsusmõõtjalt saadud signaalile mageveetanki või merre tagasi, kui mingil põhjusel on kondensaadi soolsus lubatust suurem. Mereveepumbaga antav kondensaatorist väljuv merevesi suunatakse läbi kulumõõtja aurustisse ja ejektorisse. Lisaks vaakuumi tekitamisele eemaldatakse ejektoriga ka aurusti põhja kogunenud soolade ja vee segu ning pumbatakse üle parda.
Kaheastmeline vaakummagesti
Kaheastmelisel vaakummagestil on kaks aurustit ja üks kondensaator. Esimese astme aurustis merevesi aurustub osaliselt, saadud aur suunatakse läbi auruseparaatori soojendavaks keskkonnaks teise astme aurustisse, kus see annab oma soojuse ära ja kondenseerub. Teise astme aurustis tekkinud aur kondenseerub kondensaatoris.
Kaheastmeline vaakummagesti võimaldab saada sama energiakuluga rohkem magestatud vett.
Pöördosmootne magesti
Pöördosmootsetes magestites toimub merevee magestusprotsess atsetüültselluloosist ja polüamiidvaikudest poolläbilaskvate membraanide abil, mis lasevad osmootset rõhku ületava rõhu korral (tavaliselt tekitatakse pumbaga rõhk 60 bar) läbi vee molekule ning peavad kinni sooli ja neid moodustavaid ioone, eraldades sellega mereveest suurema osa (kuni 99,8%) sooladest.
Pöördosmoosete seadmetena on levinuimad korpusesse (torusse) paigutatud spiraalse mooduliga membraanpaketid. Spiraalse mooduli moodustavad selle keskel asuv perforeeritud toru ning selle ümber rullitud erinevaist kihtidest koosnev pakett, mille kolm külge on hermeetiliselt suletud, neljas aga ühendatud perforeeritud toruga. Paketis on vahekiht, millesse mooduli otsast juhitakse merevesi, poolläbilaskev membraan ning magestatud vee kogumiskollektor, mis on ühendatud perforeeritud toruga. Läbi membraani tulev puhastatud vesi suunatakse perforeeritud torust magevee tanki, membraani läbimatu sooladest küllastunud vesi (kontsentraat) uhutakse pideva merevee läbivooluga parda taha.
Laevas kasutatakse magestatud merevett pesu- ja joogiveena ning tehnilisel otstarbel (diiselmootorite jahutusveeks, katlaveeks).
Allikad
Heino Punab. Lauri Laks. Jaan Läheb. Harli Moosaar. Laeva abimehhanismid, seadmed ja süsteemid. ISBN 978-9985-808-57-3
Autor:Jüri Kask
