Erinevus lehekülje "Frihamn" redaktsioonide vahel

Allikas: Mereviki
(Uus lehekülg: ''''Frihamn''' (rootsi keeles 'vabasadam') on sadam Stockholmis, osa kontsernist Stockholmi Sadamad. ==Vabasadama aeg== Vabasadama avas Stockholmis kuningas Gustav V 1919...')
 
(Euroopa Liidu aeg)
 
(ei näidata sama kasutaja 5 vahepealset redaktsiooni)
4. rida: 4. rida:
 
Vabasadama avas Stockholmis kuningas Gustav V 1919. aastal, kuid alles 1926. aastal oli sadam valmis vastu võtma ookeani segalastilaevu ning [[laev]]u, mis tulid Vahemerelt ja Mustalt merelt. Frihamnist sai Stockholmi suurim ladustamissadam suurte ladude ja tõhusate kraandega. Seal olid külmutus- ja jahutusruumid ja elevaator. Teise maailmasõja ajal oli Frihamn riigi suurim ladu, kus hoiti mitmesuguseid toiduainevarusid.
 
Vabasadama avas Stockholmis kuningas Gustav V 1919. aastal, kuid alles 1926. aastal oli sadam valmis vastu võtma ookeani segalastilaevu ning [[laev]]u, mis tulid Vahemerelt ja Mustalt merelt. Frihamnist sai Stockholmi suurim ladustamissadam suurte ladude ja tõhusate kraandega. Seal olid külmutus- ja jahutusruumid ja elevaator. Teise maailmasõja ajal oli Frihamn riigi suurim ladu, kus hoiti mitmesuguseid toiduainevarusid.
  
Alles on aastail 1918-1926 ehitatud laod Magasin 1, 2 ja 3. 1927. aastal on ehitatud Banankompanieti hoone kontori ja pakkimissaalidega omaette [[kai]] ääres, tollal oli see Euroopa moodsaim. 1931. aastal ehitati Fordi auto- ja tagavaraosade ladu koos esitlussaali ja kontoriga, millele pärast Teist maailmasõda lisandus koostetehas.
+
Alles on aastail 1918-1926 ehitatud laod Magasin 1, 2 ja 3. 1927. aastal on ehitatud Banankompanieti (Banaanikompanii) hoone kontori ja pakkimissaalidega omaette [[kai]] ääres, tollal oli see Euroopa moodsaim. 1931. aastal ehitati Fordi auto- ja tagavaraosade ladu koos esitlussaali ja kontoriga, millele pärast Teist maailmasõda lisandus koostetehas.<ref>En frizon för allt från bananer till bilar. [[Via Stockholms Hamnar]] 2019, nr 3</ref>
 +
 
 +
Sadama territooriumil oli ka elamuid. Ühe tuntuma elaniku järgi on nimetatud Liljas Gata - Lilja tänav. Seal elas 1946. aastal sündinud Kurt Lilja, tänav sai nime ta isa järgi. Kurt Lilja töötas Frihamnis, kuni läks 2011. aastal pensionile.<ref>Katarina Brandt. Minnen från Frihamnen. [[Via Stockholms Hamnar]] 2019, nr 3 (rootsi keeles)</ref>
  
 
==Euroopa Liidu aeg==
 
==Euroopa Liidu aeg==
1990. aastate keskel loobuti vabasadama funkstioonist seoses Rootsi astumisega Euroopa Liitu 1995. aastal. Sestpeale tuli enamik kaupu ühisest vabakaubanduspiirkonnast.
+
1990. aastate keskel loobuti vabasadama funktsioonist seoses Rootsi astumisega Euroopa Liitu 1995. aastal. Sestpeale tuli enamik kaupu ühisest vabakaubanduspiirkonnast.
 +
 
 +
Tänapäeval on enamik sadamaladusid välja üüritud, seal tegutsevad Nasdaq OMX, filmistuudio jm ettevõtted.
 +
 
 +
==Parvlaevaliinid==
 +
1986. aastal avati väike Balti terminal, et võtta vastu Peterburist saabunud laevu.<ref>[https://www.stockholmshamnar.se/historia/platser/stockholm/frihamnen/ Frihamni ajalugu Stockholmi Sadamate kodulehel] (rootsi keeles)</ref>
 +
 
 +
Juunis 1990 avati ümberehitatud Magasin 2, sellest tellishoonest oli saanud Tallinnterminalen - Tallinna terminal, seal sildus [[Tallinna-Stockholmi laevaliin]]il alustanud [[NORD ESTONIA]]. Samas seisid hiljem [[ESTONIA (parvlaev)|ESTONIA]] ja järgmised Tallinna-liini laevad, kuni kõik [[Tallink]]i laevad hakkasid väljuma [[Värtahamn]]ist.
  
Nüüdisajal peatub Frihamnis [[PRINCESS ANASTASIA]] ning Banankompanieti kai ääres peatuvad [[kruisilaev]]ad ja ka [[konteinerilaev]]ad kuni [[Norviki sadam]]a valmimiseni.
+
Magasin 2st ehitati pikk koridor, mida mööda pääsesid alates 2002. aastast laevale Riia-liini reisijad. Varasemad Riia ja Klaipeda [[liinilaev]]ad olid seisnud Banankompanieti kai ääres.
 +
 
 +
Nüüdisajal peatub Frihamnis [[PRINCESS ANASTASIA]] ning Banankompanieti kai ääres peatuvad [[kruisilaev]]ad, 2009. aastal valmis kruisiterminal. Seal laaditakse-lossitakse ka [[konteinerilaev]]u kuni [[Norviki sadam]]a valmimiseni.
  
 
==Viited==
 
==Viited==
 
+
{{viited}}
  
 
==Välislingid==
 
==Välislingid==
 +
*[https://www.stockholmshamnar.se/historia/platser/stockholm/frihamnen/kurt-lilja-berattar-om-frihamnen/ Kurt Lilja jutustus elust Frihamnis] (rootsikeelsed videod)
  
  
 
[[Kategooria:Rootsi sadamad]]
 
[[Kategooria:Rootsi sadamad]]

Viimane redaktsioon: 4. detsember 2019, kell 01:08

Frihamn (rootsi keeles 'vabasadam') on sadam Stockholmis, osa kontsernist Stockholmi Sadamad.

Vabasadama aeg

Vabasadama avas Stockholmis kuningas Gustav V 1919. aastal, kuid alles 1926. aastal oli sadam valmis vastu võtma ookeani segalastilaevu ning laevu, mis tulid Vahemerelt ja Mustalt merelt. Frihamnist sai Stockholmi suurim ladustamissadam suurte ladude ja tõhusate kraandega. Seal olid külmutus- ja jahutusruumid ja elevaator. Teise maailmasõja ajal oli Frihamn riigi suurim ladu, kus hoiti mitmesuguseid toiduainevarusid.

Alles on aastail 1918-1926 ehitatud laod Magasin 1, 2 ja 3. 1927. aastal on ehitatud Banankompanieti (Banaanikompanii) hoone kontori ja pakkimissaalidega omaette kai ääres, tollal oli see Euroopa moodsaim. 1931. aastal ehitati Fordi auto- ja tagavaraosade ladu koos esitlussaali ja kontoriga, millele pärast Teist maailmasõda lisandus koostetehas.[1]

Sadama territooriumil oli ka elamuid. Ühe tuntuma elaniku järgi on nimetatud Liljas Gata - Lilja tänav. Seal elas 1946. aastal sündinud Kurt Lilja, tänav sai nime ta isa järgi. Kurt Lilja töötas Frihamnis, kuni läks 2011. aastal pensionile.[2]

Euroopa Liidu aeg

1990. aastate keskel loobuti vabasadama funktsioonist seoses Rootsi astumisega Euroopa Liitu 1995. aastal. Sestpeale tuli enamik kaupu ühisest vabakaubanduspiirkonnast.

Tänapäeval on enamik sadamaladusid välja üüritud, seal tegutsevad Nasdaq OMX, filmistuudio jm ettevõtted.

Parvlaevaliinid

1986. aastal avati väike Balti terminal, et võtta vastu Peterburist saabunud laevu.[3]

Juunis 1990 avati ümberehitatud Magasin 2, sellest tellishoonest oli saanud Tallinnterminalen - Tallinna terminal, seal sildus Tallinna-Stockholmi laevaliinil alustanud NORD ESTONIA. Samas seisid hiljem ESTONIA ja järgmised Tallinna-liini laevad, kuni kõik Tallinki laevad hakkasid väljuma Värtahamnist.

Magasin 2st ehitati pikk koridor, mida mööda pääsesid alates 2002. aastast laevale Riia-liini reisijad. Varasemad Riia ja Klaipeda liinilaevad olid seisnud Banankompanieti kai ääres.

Nüüdisajal peatub Frihamnis PRINCESS ANASTASIA ning Banankompanieti kai ääres peatuvad kruisilaevad, 2009. aastal valmis kruisiterminal. Seal laaditakse-lossitakse ka konteinerilaevu kuni Norviki sadama valmimiseni.

Viited

  1. En frizon för allt från bananer till bilar. Via Stockholms Hamnar 2019, nr 3
  2. Katarina Brandt. Minnen från Frihamnen. Via Stockholms Hamnar 2019, nr 3 (rootsi keeles)
  3. Frihamni ajalugu Stockholmi Sadamate kodulehel (rootsi keeles)

Välislingid