ESTONIA (parvlaev)

Allikas: Mereviki
Laeva andmed
Nimi: VIKING SALLY (1980–1990)
SILJA STAR (1990–1991)
WASA KING (1991-1993)
ESTONIA
IMO number: 7921033
Kutsung: ESTE
Lipp: Eesti
Kodusadam: Tallinn
Klassifikatsiooniühing: Bureau Veritas
Tehasenumber: S. 590
Tüüp: parvlaev
Tellitud: 11. september 1979
Kiilupanek: 18. oktoobril 1979
Üle antud: 29. juunil 1980
Õnnetused: hukkunud 28. septembril 1994
Maksimaalne pikkus: 157,02 m
Gabariitpikkus: 155,4 m
Maksimaalne laius: 24,22 m
Maksimaalne süvis: 5,6 m
Parda kõrgus: 6,65 m
Puhas kandevõime: 2935 t
Kogumahutavus: 15 598
Puhasmahutavus: 8 394
Kiirus: 21 sõlme
Ekspluatatsioonikiirus: 17 sõlme
Reisijakohti: 2000
Jääklass: 1A
Kere materjal: teras
Peamasin: 4×4400 kW
Abimasinad: 4×1104 kW
Põtkurid: 800+590 kW
Kütusetankid: 940 m³ masuut
291 m³ diislikütus
Ballastitankid: 1212 m³
Laevapere: 149
Päästepaadid: 10
Päästeparved: 63
Valvepaat: 1

ESTONIA oli Eesti parvlaev, mis oli ehitatud 1980. aastal Meyer Werfti laevatehases Papenburgis Saksamaal. Laeva varasemad nimed olid VIKING SALLY (1980–1990), SILJA STAR (1990–1991) ja WASA KING (1991-1993). Eesti Merelaevandus ja Nordström & Thulin ostsid laeva Estline'i Tallinn-Stockholmi liini jaoks. Estonia alustas liiniliiklust Eesti lipu all 2. veebruaril 1993.

Ajalugu

Soome lipu all

29. juunil 1980 võttis VIKING SALLY nime all laevatehaselt vastu Rederiaktiebolaget Sally, üks kolmest konsortsiumi Viking Line osalisest. VIKING SALLY oli tollal Läänemere suuruselt teine laev FINNJETi järel. Laev hakkas sõitma liinil Turu-Stockholm. 1986. aastal läks laeva omandiõigus üle Silja Line´i omanikkontsernile EffJohn, kuid laev jäi Viking Line´i laevastikku.

Aprillis 1990 võttis Silja Line laeva ekspluateerimise üle ning see jätkas sõitmist Turu-Stockholmi liinil, kuid sai uue nime SILJA STAR.

Jaanuaris 1991 viidi laev üle Effjohni teise tütarfirma Wasa Line koosseisu ning see hakkas WASA KINGi nime all sõitma liinil Vaasa-Umeå. Sel liinil sõitis WASA KING kuni müügini Eesti lipu alla.

Alates üleandmisest kuni 14. jaanuarini 1993 kandis laev Soome lippu ja oli Soome järelevalve all.

Eesti lipu all

15. jaanuaril 1993 anti laev üle firmale Estline Marine Company Ltd. ning et rahuldada laevaostu finantseerinud panga hüpoteeginõudeid, registreeriti Küprose laevaregistris. Estline Marine Company omanikud olid võrdsetes osades Eesti Merelaevandus ja Nordström & Thulin. Uueks nimeks sai ESTONIA. Järgmisel päeval tuli laev Tallinna, kus seda hakati ette valmistama sõiduks liinil Tallinn-Stockholm.

Laev prahiti laevapereta prahtimise lepingu kohaselt Estline´ile (toona E-Liini ASi nime all). ESTONIA mänedžmendi leping sõlmiti Eesti Merelaevandusega, see sõlmis omakorda tehnilise mänedžmendi lepingu Nordström & Thulin AB-ga. ESTONIA igapäevase tehnilise korrashoiuga tegeles üks superintendant ja üks müügijuht Stockholmis.

Veebruari algul kontrollis Rootsi Mereadministratsioon Stockholmis ESTONIAt ja laevapere oskusi ning laev alustas liiniliiklust.

Laevahukk

ESTONIA visiir Södertälje sadamakail

ESTONIA hukkus liinireisil teel Tallinnast Stockholmi 28. septembril 1994 kell 1.50. Vraki asukoht on 59°22,9' N, 21°41' E. Visiir, mis merepõhjast üles tõsteti, asus 59°23' N ja 21°39,2' E, umbes ühe miili kaugusel vrakist lääne pool.

Laevahuku põhjustas lainelöökide tõttu lahti murdunud visiir, mis tõmbas lahti sellega seotud rambi ning avas vee pääsu autotekile, mis tekitas tugeva kreeni, mistõttu laev kaotas püstivuse. Laevalt antud mayday-signaali võtsid vastu 14 laeva- või kaldaraadiojaama, sh Turu MRCC, mis asus päästeoperatsiooni juhtima.

Pardal oli 989 inimest, neist 803 olid reisijad. Munsterrollis oli 186 inimest. Neist 149 kuulus tegeliku laevapere hulka, neil oli parajasti kahenädalase vahetuse eelviimane tööpäev. Lisaks olid munsterrollis 6 praktikanti, 18 esinejat, 9 nõuandjat ja 4 teise laevapere liiget, sh teise laevapere kapten. Öösel ja varahommikul päästsid kopterid ja appi rutanud laevad 138 inimest, kellest üks hiljem haiglas suri. Samal päeval ja kahel järgneval päeval toodi merest välja 92 surnukeha. Enamik neist, kes kadunudks jäi, on koos laevaga merepõhjas.

Mälestusmärgid

Osa mälestusmärgist Estonial hukkunuile Stockholmis vana meremeeste kalmistu kõrval

Laevahukus hukkunutele on püstitatud mälestusmärgid

  • Tallinnas Rannavärava mäel
  • Hiiumaal Tahkuna poolsaarel Tahkuna neemel, autor Mati Karmin (1995)
  • Pärnus Pärnu jõe paremal kaldal, muuli alguse ja jõesuudme lähedal, autor Mati Karmin (1997)
  • Saaremaal Ninase pangal
  • Võrus Katariina kiriku juures
  • Stockholmis Djurgårdenis VASA muuseumi lähedal

Kirjandus

Eesti keeles

  • Lõpparuanne, mis käsitleb reisiparvlaeva ML Estonia hukku Läänemeres 29. septembril 1994. a. Tallinn 1998
  • Mayday Estonia. Tragöödia Läänemerel. BNS 1994
  • Miks Estonia? Eesti Ekspress, Tallinn, 1994
  • Mayday Estonia II. Aasta hiljem. BNS 1995
  • M/S Estonia. Estline 1995
  • Härstedt, Kent. See, mida ei saanud juhtuda: jutustus Estonia katastroofist. Tallinn 1996. ISBN 5-460-00210-9
  • Andi Meister. Lõpetamata logiraamat. Tallinn 1997. ISBN 9985-883-01-2
  • Henning Witte. Uppunud tõde: uued faktid ja teooriad reisilaeva Estonia huku kohta. Tallinn 1999. ISBN 9985-9212-3-2
  • Enno Tammer. Uppumatu "Estonia". Tallinn 2000. ISBN 9985-9273-9-7
  • Sirje Piht, Imre Kaas. Raske tee tõeni: parvlaev Estonia lugu. Pärnu 2003.
  • Jutta Rabe. Estonia: ühe laevahuku tragöödia. Tallinn 2003. ISBN 9985-62-111-5
  • M/S Estonia in memoriam. Tammerraamat 2004
  • Drew Wilson. Auk: parvlaeva "Estonia" hukust 28. septembril 1994. a. teise nurga alt. Tallinn 2008. ISBN 9789-949-15785-3
  • Einar Ellermaa, Inge Pitsner. Estonia inimesed. 20 aastat pärast laevahukku. Tallinn 2014. ISBN 978-9949-529-35-3

Teistes keeltes

  • Anders Jörle, Anders Hellberg. Katastrofkurs. Estonias väg mot undergång. Stockholm 1996. ISBN 91-37-05715-1 (rootsi keeles)
  • Anders Björkman. Lies and truths about the M/V Estonia accident. France 1998. (inglise keeles)
  • Moa Samuelsson. Ringar på vattnet. Berättelser från Estoniakatastrofen. Stockholm 2014. ISBN 978-91-87343-49-0 (rootsi keeles)
  • Jan Richert. Versagen von Mensch und Technik-Unglücksfälle, Amokläufe und andere Katastrophen. Haltern am See 2015. ISBN 978-3-7375-4497-9 (peatükk: Der Untergang der Ostseefähre Estonia, saksa keeles)
  • Einar Ellermaa, Inge Pitsner. Människorna som berördes av M/S Estonia. 20 år efter förlisningen. Tallinn, 2015. ISBN 9789949529834 (rootsi keeles)
  • Einar Ellermaa, Inge Pitsner. Estonian ihmiset. 20 vuotta onnettomuuden jälkeen. Tallinn, 2015. ISBN 9789949529827 (soome keeles)