Otsingu tulemused

  • | Lipp =Eesti (2000-...)<br>Taani (1975-2000) ''' EML ADMIRAL PITKA A230''' oli [[Eesti merevägi|Eesti Vabariigi Merejõudude]] staabi- ja toetuslaev aastail 2000-2013. [[Laev]]
    3 KB (390 sõna) - 31. detsember 2018, kell 14:42
  • | Lipp = Eesti '''AEGNA''' oli ühetekiline teraskerega Eesti reisi-kauba[[aurik]], mis sõitis aastail 1936-1940 [[Tallinn-Helsingi laev
    7 KB (827 sõna) - 10. juuli 2016, kell 13:01
  • *2005 23. aug Eesti Laevaregistrist kustutatud lepingu ennetähtaegase lõpetamise tõttu; *[1] Eesti Laevaregister, kustutatud laevad;
    3 KB (382 sõna) - 25. veebruar 2015, kell 15:54
  • '''Eeroo''' oli Eesti ja Rootsi laevaomanike ühing, mis asutati 1935. aastal. Kuigi ühing asuta [[Kategooria:Eesti reederid]]
    402 baiti (50 sõna) - 18. veebruar 2015, kell 16:02
  • | Tegutsemispiirkonnad = Soome ja Eesti sadamad | Töökeel(ed) = soome, rootsi, eesti
    2 KB (195 sõna) - 18. veebruar 2015, kell 16:11
  • ...aartidel soovitatud või nõutud veeala ankurduseks reidil või mujal, kus laevad võivad ohutult seista [[ankur|ankrus]], oodates sadamasse viimist, või so ...läheduses, [[reid]]idel või muudes ankurdamiseks soodsais paikades, kus laevad saavad ohutult oodata luba sadamasse sisenemiseks või vajadusel lastida-lo
    1 KB (169 sõna) - 2. august 2015, kell 12:58
  • ...astakümneiks põhiosa mereveost. Nüüdisaja aurikud on enamasti võimsad laevad, mille aurujõuseadme (peamiselt turbiinide) võimsus on kuni 40 MW. ...astail. Esimene kohapeal ehitatud aurik oli [[JULIANE CLEMENTINE]] (1842). Eesti viimane aurik VERHOJANSK, mis oli ehitatud 1942. aastal Taanis, lõpetas te
    1 KB (152 sõna) - 18. veebruar 2015, kell 16:11
  • | Lipp = Eesti ...laevaliin|Tallinn-Stockholmi liini]] jaoks. Estonia alustas liiniliiklust Eesti lipu all 2. veebruaril 1993.
    9 KB (1196 sõna) - 8. november 2021, kell 09:55
  • | Lipp = Eesti ...vara Ran ja sellega ühilduv andmepuhastustarkvara AEGIR (R-süsteemid OÜ Eesti)
    7 KB (881 sõna) - 18. veebruar 2015, kell 16:54
  • | Lipp = Eesti *3. augustil 1998 registreeritud riigivara registris: nr. 31000072, omanik Eesti Vabariik, valdaja Teede- ja Sideministeerium, volitatud kasutaja Veeteede A
    10 KB (1192 sõna) - 18. veebruar 2015, kell 16:54
  • ==Endised laevad== ...liinile [[ROSLAGEN]] ja Rederiaktiebolaget Eckerö kavandas laeva toomist Eesti lipu alla.<ref>Pär-Henrik Sjöström. Historien om den som kommer igen. Re
    4 KB (459 sõna) - 3. detsember 2019, kell 01:24
  • '''Eesti Merelaevandus''' oli nõukogude ajal ja kuni erastamiseni Eesti peamine meretransporti haldav ettevõte. ==Eesti Merelaevanduse moodustamine==
    5 KB (586 sõna) - 14. juuni 2022, kell 00:53
  • | Organisatsiooni/asutuse/ettevõtte nimi = Eesti Meremuuseum '''Eesti Meremuusem''' on 1935. aastal asutatud muuseum, mis tegeleb merendusalaste
    5 KB (555 sõna) - 24. detsember 2019, kell 01:02
  • | Organisatsiooni/asutuse/ettevõtte nimi = Eesti merevägi | Pildiallkiri = Eesti mereväe embleem
    5 KB (645 sõna) - 2. november 2021, kell 12:45
  • ...tis olid JOHANNES VARES, [[FRYDERYK CHOPIN]] ja STANISŁAW MONIUSZKO. Need laevad töötasid [[Atlandi ookean]]i kalapüügipiirkondades.
    856 baiti (103 sõna) - 25. veebruar 2015, kell 16:03
  • | Asutajad = Nordström & Thulin <br>Eesti ettevõtted | Liikmed = alates 1992 N&T <br>Eesti Merelaevandus
    4 KB (484 sõna) - 21. märts 2019, kell 00:36
  • | Lipp = Eesti ...n|Rohuküla–Heltermaa liinil]] kuni 1. oktoobrini 2016. Siis rentis [[TS Laevad]] HIIUMAA aastaks, et tagada liiniliiklus, kuni riigi tellitud uued parvlae
    3 KB (324 sõna) - 17. aprill 2017, kell 01:16
  • ...mu]]ile lähenevaid heeringaparvi sajad [[seinnoot]]ade ja triivvõrkudega laevad. Hooajati ulatus heeringasaak üle 1 miljoni tonni. Eesti kalurid alustasid heeringapüüki 1932. aastal Islandi vetes. 20. sajandil
    2 KB (300 sõna) - 25. veebruar 2015, kell 16:07
  • | Lipp = Soome (2016-…)<br>Eesti (1992-2016)<br>Rootsi (1955-1992) 1992. aastal ostis laeva Eesti riik Kihnuga ühenduse pidamiseks, laeva uueks nimeks sai JÕNN. Varem pida
    12 KB (1474 sõna) - 19. jaanuar 2018, kell 01:09
  • ...udel. Jäämurdja tekitab jääs liikudes kerelaiuse kanali, milles teised laevad saavad liikuda. Laiemad laevad vajavad laiemat kanalit, see nõuab omakorda jäämurdjatelt lisaressurssi.
    20 KB (2852 sõna) - 19. september 2021, kell 10:55

Näita (eelmised 20 | järgmised 20) (20 | 50 | 100 | 250 | 500)