Veeteede Amet

Allikas: Mereviki
Veeteede Amet
Veeteede Ameti logo
Veeteede Ameti logo
Veeteede Ameti embleem
Veeteede Ameti embleem
Lühendnimi: VA
Tüüp: valitsusasutus
Nimi teistes keeltes: Estonian Maritime Administration (inglise)
Direction des Affaires Maritimes d’Estonie (prantsuse)
Estnische Seeschifffahrtsverwaltung (saksa)
Viron Merenkulkulaitos (soome)
Морская администрация Эстонии (vene)
Asutatud: 13. november 1918
Juht: peadirektor Rene Arikas
Peakorter: Valge 4, 11413 Tallinn
Eelarve: 20 528 509,71 € (2015. aastal)
Töökeel(ed): eesti
Emaorganisatsioon: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Tunnuslause: Ohutum meresõit
Koduleht: www.vta.ee

Veeteede Amet on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, millel on juhtimisfunktsioon ja mis teostab riiklikku järelevalvet ja kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. Oma ülesannete täitmisel esindab amet riiki.

Veeteede Amet juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest, Euroopa Liidu õigusaktidest, rahvusvaheliste konventsioonide ja lepingute, millega Eesti Vabariik on ühinenud, nõuetest, Vabariigi Valitsuse määrustest ja korraldustest, majandus- ja kommunikatsiooniministri määrustest ja käskkirjadest ning Veeteede Ameti põhimäärusest, samuti teiste ministrite asjassepuutuvatest määrustest.

Veeteede Ameti tegevusvaldkonda kuulub seaduste ja Euroopa Liidu õigusaktidega sätestatud ülesannete ulatuses juhtimisfunktsiooni ja riikliku järelevalve teostamine ning seaduste ja Euroopa Liidu õigusaktidega ettenähtud alusel ja ulatuses riikliku sunni kohaldamine ohutu ja turvalise veeliikluse tagamiseks Eesti Vabariigi merealadel ning laevatatavatel siseveekogudel.

Veeteede Ameti eesmärk on riigi majanduspoliitika elluviimine merenduses ning veeliikluse ohutuse ja turvalisuse tagamine.

Veeteede Ameti põhiülesanded

  • riikliku järelevalve teostamine ameti tegevusvaldkonda reguleerivatest õigusaktidest tulenevate nõuete täitmise üle ja vajadusel riikliku sunni kohaldamine
  • tingimuste loomine ohutu ja turvalise veeliikluse tagamiseks Eesti merealadel ja laevatatavatel sisevetel
  • osalemine oma tegevusvaldkonda puudutavate õigusaktide väljatöötamisel ning ettepanekute tegemine nende muutmiseks ja täiendamiseks, sealhulgas eestikeelse terminoloogia täiustamine
  • osalemine oma tegevusvaldkonnaga seotud poliitikate, strateegiate ja arengukavade väljatöötamisel; oma tegevusvaldkonnaga seotud projektide ettevalmistamine ja elluviimine, sealhulgas osalemine rahvusvaheliste projektide ettevalmistamisel ja läbiviimisel

Veeteede Ameti ajalugu

Veeteede Ameti ajalugu saab alguse 1918. aastast. Seoses Saksa okupatsioonivõimude lahkumisega Eestist läks 13. novembril Tuletornide ja Meremärkide Valitsus Eesti Ajutise Valitsuse kätte. Samal päeval moodustati Tuletornide ja Meremärkide Valitsus.

Järgmisel päeval, 14. novembril võttis Ajutise Valitsuse esindaja sakslastelt üle Tallinna sadama ning moodustati Tallinna Sadama Komandatuur, millest hiljem kujunes Sadamate Valitsus.

Merejõudude juhataja 1. veebruari 1919. aasta päevakäsuga reorganiseeriti Sadamate Valitsus. Lisaks olemasolevale Sadamate Valitsusele loodi kaks uut valitsust:

  • Lootside, Tuletornide ja Meremärkide Valitsus ning
  • Veeteede, Sadamate Süvendamise ja Parandamise Amet, mis tegutsesid kõik iseseisvalt.

1. märtsil 1920 koondati moodustatud valitsused ja osakonnad Mereasjanduse Peavalitsuseks, mis allutati Kaubandus-Tööstusministeeriumile.

22. mail 1922 viidi Mereasjanduse Peavalitsus Kaubandus-Tööstusministeeriumi alluvusest Teedeministeeriumi alluvusse.

1. juulil 1929 korraldati Mereasjanduse Peavalitsus ümber ja nimetati Veeteede Valitsuseks, mille põhiliseks ülesandeks oli laevade liikumise korraldamine Eesti merel ja sisevetes, uute sadamate projektide ja veeteede korralduskavade koostamine, Eesti kaubalaevastiku tehniline järelevalve ja riikliku kaubalaevastiku tegevuse juhtimine.

Seoses laevade kinnitamise ja registreerimise seaduse jõustumisega 22. oktoobril 1937 hakkas Veeteede Valitsuse juures töötama Laevakinnistus-Inspektuur, mis moodustus senisest Tallinna Ringkonnakohtu juures asuvast Laevakinnistusjaoskonnast ja Veeteede Valitsuse laevade registreerimise alast.

Riigihoidja 8. aprilli 1938. a. dekreedina välja antud valitsemise korraldamise seaduse alusel nimetati Veeteede Valitsus ümber Veeteede Talituseks. Asutuse ülesanded jäid sealjuures endiseks. Veeteede Talitus eksisteeris kuni nõukogude valitsusasutuste loomiseni.

31. detsembri 1940. aasta aktiga anti Veeteede Talituse varad, kapital ja arhiiv üle Eesti Riiklikule Merelaevandusele Tallinna Mere Kaubasadama isikus. Tuletornid koos inventariga anti üle NSVL Sõja-Merelaevastiku Hüdrograafia Teenistusele.

Veeteede Ameti taasloomine

Otsus Veeteede Ameti moodustamise kohta võeti vastu 1. detsembril 1989 tolleaegses Transpordikomitees. Samal päeval asus tööle ka esimene peadirektor Nathan Tõnnisson.

16. jaanuaril 1990 moodustati Eesti NSV Valitsuse määruse alusel Veeteede Amet.

29. aprillil 1990 kinnitas valitsus Veeteede Ameti põhimääruse, millega anti Veeteede Ametile iseseisva juriidilise isiku staatus. Veeteede Amet määrati Eesti Vabariigi Teede- ja Sideministeeriumi alluvusse.

Veeteede Ameti esimene suurem ülesanne oli Kaubandusliku meresõidu koodeksi ettevalmistamine, mis pärast mahukat tööd 9. detsembril 1991 Riigikogus ka vastu võeti. Samuti hakati looma Eesti laevaregistrit.

8. novembril 1991 kinnitas Vabariigi Valitsus Eesti Laevaregistri põhimääruse. Esimese liputunnistuse nr 002 oli juba augusti lõpus saanud TRANSESTONIA, sest liputunnistus number üks oli hoitud jäämurdjale SUUR TÕLL.

1990. aasta alguses tekkis vajadus hakata meremehi varustama Eesti dokumentidega ning 6. novembril 1992 anti välja 21 esimest Eesti meremehe teenistusraamatut.

Samm-sammult lisandusid Veeteede Ametile uued kohustused. 3. augustil 1993 kirjutati alla Eesti ja Venemaa vahelisele kokkuleppele Eesti territooriumil paiknevate Venemaa sõjalaevastikule kuuluvate hüdrograafiavarade üleandmise kohta.

Sama aasta 1. oktoobrist võttis Eesti endale vastutuse tagada ohutu laevaliiklus oma vetes. Endale võetud kohustuste täitmiseks osteti 1993. aastal Veeteede Ametile jäämurdja TARMO. Alustati ka Eesti merekaartide trükkimist, mille esimene seeria Pärnu laht ilmus trükist juba 27. juulil 1993. Veeteede Ameti taaseksisteerimise esimestel aastatel kuulusid organisatsiooni tegevusvaldkonda ka lootsimise ja rannavalvega seotud ülesanded ning moodustati nii lootsiettevõte kui ka Eesti Rannavalve. See tegeles nii merepääste kui ka merereostuse likvideerimisega. 1995. aastal Eesti Rannavalve likvideeriti ning nii varad kui ka ülesanded anti üle Piirivalveametile ja Mereinspektsioonile. Lootsimine ja jäämurdmine anti 1996. aastal üle Laevaliikluse Korraldamise Keskusele. Jäämurdmine kuulub alates 2000. aastast taas Veeteede Ameti kohustuste hulka.

Veeteede Amet hakkas välja andma ametkondlikku ajakirja Veeteede Ameti Teataja.

Paralleelselt tööga Eestis hakkas Veeteede Amet looma rahvusvahelisi suhteid. 31. jaanuaril 1992 astus Eesti Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni IMO liikmeks, kiiresti ühineti ka tähtsamate merendusalaste rahvusvaheliste konventsioonidega. Lisaks IMO-le ühineti 1994. aasta jaanuaris Rahvusvahelise Meremärgistuse ja Tuletornide Assotsiatsiooniga IALA, 1997. aasta veebruaris Rahvusvahelise Hüdrograafiaorganisatsiooniga IHO ja 2001. aasta märtsis Rahvusvahelise Navigatsiooni Liiduga PIANC. 1. juulist 2005 on Eesti Pariisi vastastikuse mõistmise memorandumi (Paris MOU riiklik sadamakontroll) täisliige.

Veeteede Ameti peadirektorid Kalle Pedak, Tarmo Ojamets, Nathan Tõnnisson ja Andrus Maide ameti 90. aastapäeval
13. novembril 2008

Veeteede Ameti peadirektorid

Veeteede Ameti struktuuriüksused

Veeteede Ameti struktuuriüksusteks on meresõiduohutuse teenistus, hüdrograafia ja navigatsioonimärgistuse teenistus, üldteenistus ning laevaliikluse korraldamise osakond. Peadirektori otsealluvuses on juhtimissüsteemide osakond ning arendusjuht, kommunikatsioonijuht, välissuhete juht, konsultant ja referent. Teenistuste koosseisus on osakonnad, talitused ja eriotstarbeline laevastik.

Üldteenistus

Üldteenistuse põhiülesandeks on ameti tegevuse eesmärgi täitmine eri valdkondade ühtse ja tasakaalustatud arendamise ja omavahelise seostamise kaudu ning ameti igapäevast tööd toetav tegevus. Üldteenistus koosneb järgmistest struktuuriüksustest:

  • Eelarveosakond
  • Juriidiline osakond
  • Personaliosakond
  • Tugiteenusteosakond
  • Haldusosakond
  • IT arendusosakond

Meresõiduohutuse teenistus

Meresõiduohutuse teenistuse tegevuse eesmärgiks on järelevalve korraldamine meresõidu ohutuse ja turvalisuse tagamiseks Eesti riigilippu kandvatel laevadel, ohutuse tagamiseks väikelaevadel, ohutuse ja turvalisuse tagamiseks sadamates, lootsinduse ja laevaliikluse korraldamise üle, laevapereliikmete merendusalase väljaõppe üle Eesti õppeasutustes ning välisriikide laevade üle Eesti Vabariigi territoriaal- ja sisemerel, sadamates ning laevatatavatel siseveekogudel. Meresõiduohutuse teenistus koosneb järgmistest struktuuriüksustest:

  • Laevade järelevalve osakond
    • Sidetalitus
    • Ohtliku lasti talitus
    • Laevakontrolli kaater
  • Väike- ja siseveelaevade osakond
  • Sadamate järelevalve osakond
  • Laevaregistri ja sadamaregistri osakond
  • Mereõnnetuste juurdluse ja meresõiduohutuse arenduse osakond
    • Meremeeste diplomeerimise ja registri büroo

Hüdrograafia ja navigatsioonimärgistuse teenistus

Hüdrograafia ja navigatsioonimärgistuse teenistuse põhiülesandeks on Eesti merealadel ja laevatatavatel sisevetel navigatsioonitingimuste kohta informatsiooni kogumine, selle töötlemine ja levitamine ning tingimuste loomine ohutuks veeliikluseks üldkasutataval veeteel, sealhulgas järelevalve veetee vastavuse üle õigusaktide nõuetele. Teenistus haldab veesõidukeid, mille suhtes amet on volitatud asutuseks riigivaraseaduse mõistes. Hüdrograafia ja navigatsioonimärgistuse teenistus koosneb järgmistest struktuuriüksustest:

  • Laevateede osakond (aadressil Valge 4, Tallinn)
  • Hüdrograafiaosakond (aadressil Valge 4, Tallinn)
  • Kartograafiaosakond (aadressil Valge 4, Tallinn)
  • Navigatsioonimärgistuse osakond (aadressil Lume 9, Tallinn)
    • Põhja-Eesti navigatsioonimärgistuse talitus (aadressil Lume 9, Tallinn)
    • Läänemaa navigatsioonimärgistuse talitus (aadressil Uus-Sadama 2, Haapsalu)
    • Saaremaa navigatsioonimärgistuse talitus (aadressil Pärna 6, Kuressaare)
    • Pärnu navigatsioonimärgistuse talitus (aadressil Merekalda 16, Pärnu)
    • Tartu navigatsioonimärgistuse talitus (aadressil Väike-Turu 4, Tartu)
    • Hooldustalitus (kahe üksusega aadressidel Lume 9, Tallinn ja Rohuküla, Ridala vald, Läänemaa)
  • Laevastiku osakond (aadressil Lume 9, Tallinn)

Laevaliikluse korraldamise osakond

Laevaliikluse korraldamise osakonna põhiülesandeks on laevaliikluse korraldamise süsteemi haldamine: ööpäevaringne laevaettekannete süsteemi käitamine ja laevaliiklusteenuste osutamine, laevaliikluse ja ohutuse alase informatsiooni kogumine, analüüsimine ning edastamine, eesmärgiga tagada ülevaade laevaliikluse korraldamise süsteemi vastutusalas toimuva kohta ametipoolsete vajalike meetmete rakendamiseks.

Kvaliteedijuhtimissüsteem

Veeteede Amet hakkas oma juhtimissüsteemi täiustama ning kvaliteedijuhtimissüsteemi juurutama aastal 2001 standardi ISO 9001:2000 alusel. 12. aprillil 2002 väljastas Lloyd's Register EMEA Eesti filiaal ametile vastava sertifikaadi. Seega oli Veeteede Amet esimene riigiasutus, millele väljastati kvaliteedijuhtimissüsteemi sertifikaat. Aastal 2009 mindi üle standardile ISO 9001:2008. ISO 9001:2008 standardi alusel väljastati Veeteede Ametile sertifikaat 22. aprillil 2009 ja see kehtis kuni 30. aprillini 2011. Järgnev sertifikaat kehtis 1. maist 2011 kuni 30. aprillini 2014. Praegune sertifikaat kehtib 1. maist 2014 kuni 30. aprillini 2017.

Sertifitseerimise vajadus tuleneb rahvusvahelisest konventsioonist "Meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvaheline konventsioon 1978" koos muudatustega (STCW konventsioon).

Veeteede Ametis on sertifitseeritud järgmised valdkonnad:

  • meremeeste väljaõppe ja täiendusõppe üle järelevalve teostamine;
  • meremeeste diplomeerimise alane tegevus;
  • laevade järelevalve;
  • sadamate järelevalve.

Veeteede Ameti teiste tegevusalade puhul (laevade järelevalve, ettevõtjate järelevalve, hüdrograafia ja navigatsiooniteabe tagamine, veeteede märgistamine jne) rakendatakse samuti kvaliteedijuhtimissüsteemi põhimõtteid, st kirjeldatakse protseduure, viiakse regulaarselt läbi siseauditeid ja juhtkonnapoolseid ülevaatusi jne, kuid neid valdkondi sertifitseerimisele ei esitata.

Veeteede Amet on oma kvaliteedipoliitika sõnastanud järgmiselt:

  • tagame riikliku järelevalve teostamise merenduses ning vajadusel riikliku sunni kohaldamise seadusega ettenähtud alusel ja ulatuses;
  • tagame tingimuste loomise ohutuks ja turvaliseks laevaliikluseks Eesti Vabariigi territoriaal- ja sisemerel ning laevatatavatel siseveekogudel;
  • tagame oma tegevuse läbipaistvuse ja usaldusväärsuse juhtimissüsteemi pideva parendamise kaudu;
  • tegutseme kliendikeskselt, mõistes ja täites klientide vajadusi ning püüdes ületada nende ootusi.

Veeteede Ameti kvaliteedipoliitika juhtlauseks on: Ohutum meresõit.

Veeteede Ameti laevastik

Endised laevad

  • EVA 001 (lootsikaater)
  • EVA 002 (lootsikaater)
  • EVA 003/EVA 200 (rannavalvelaev)
  • EVA 004
  • EVA 005
  • EVA 006 (rannavalvelaev)
  • EVA 007 (rannavalvelaev)
  • EVA 008 (lootsikaater)
  • EVA 009 (rannavalvelaev) - müüdud erakätesse, enne seda kuulus Eesti Piirivalvele (PVK-018)
  • EVA 010 (laevakontrolli kaater) - praegu Juminda vabatahtlike merepäästjate kaater VARVARA
  • EVA 011
  • EVA 012
  • EVA 016
  • EVA 203 (rannavalvelaev) - praegu kannab nime LILI (VLF-173), enne erakätesse müümist kuulus Eesti Piirivalvele (PVK-017)
  • EVA-300 (poilaev) - võõrandati Pärnu Lahe Merepääste Seltsile
  • EVA-308 (poilaev) - lõigatud vanarauaks
  • EVA-309 (poilaev) - lõigatud vanarauaks
  • EVA-315
  • EVA-319 (poilaev) - praegu Eesti Maaülikoolil laev ÕNNELEID
  • EVA-321 (poilaev) - praegu Eesti mereväe tuukrilaev LOOD

Kirjandus

  • "Heitlike aegade tuules", Peeter Peetsalu, 2008
  • Kalle Pedak: "Eesti Veeteede Amet", "Eesti laevanduse aastaraamat 1995"
  • Vaido Kraav: "Tuletorni-hüdrograafiatalituse aktuaalsed probleemid", "Eesti laevanduse aastaraamat 1995"
  • Ants Läänesaar: "Eesti laevaregister", "Eesti laevanduse aastaraamat 1995"
  • Viktor Palmet: "Eesti Veeteede Ameti tegevusest", "Eesti laevanduse aastaraamat 1996"
  • Arvo Veskimets: "Eesti Veeteede Amet aastatuhande vahetusel", "Eesti laevanduse aastaraamat 2000"
  • Tarmo Ots: "Veeteede Amet teel Euroopa Liitu", "Eesti laevanduse aastaraamat 2003"
  • Andrus Maide: "85 aastat Veeteede Ametit", "Eesti laevanduse aastaraamat 2004"
  • Are Piel: "Laevaliikluse korraldamise keskus", "Eesti laevanduse aastaraamat 2009"
  • Nathan Tõnnisson: "Veeteede Ameti taassünd", "Eesti laevanduse aastaraamat 2009"

Viited ja kasutatud allikad