Heino Jaakula

Heino Jaakula

Heino Jaakula (7. oktoober 1931 – 1. veebruar 2019) oli Eesti merendustegelane, ESTONIA hukku uurinud Laevahuku Uurimise Ühiskomisjoni liige.

Haridus

Heino Jaakula sündis Tallinnas autojuhi pojana. Haridusteed alustas 1939. aastal tolleaegses Tallinna 21. algkoolis Raua tänaval ning enne Eesti okupeerimist jõudis isegi ühe aasta olla noorkotkas. Heino elas üle nii 1941. kui ka 1944. aasta sõjakoledused, kuid 1944. aasta märtsipommitamisel kaotas oma kodu. Keskhariduse omandas Tallinna 2. keskkoolis (praegune Reaalkool), mille lõpetas 1950. aastal hõbemedaliga.

1956. aastal lõpetas ta kiitusega Tallinna Polütehnilise Instituudi laevaehituse erialal.

Töö

Instituudi lõpetamisest kuni pensionile jäämiseni 2007. aasta juunis töötas Heino Jaakula erinevatel ametikohtadel, mis kõik olid seotud merendusega ja eeskätt laevadega.

• Tema kõige tähelepanuväärivam ja huvitavam töö oli seotud laevade klassifitseerimisega Vene Mereregistris, kus 19 aasta jooksul tuli töötada mitte ainult Eestis, vaid ka Kanaari saartel, Aafrikas, Itaalias, Jaapanis ja kõige pikemalt – neli aastat – endises Jugoslaavias kohaliku inspektsiooni juhataja asetäitjana ning kuhu ka abikaasa Eevi kaasa lubati.
• Viimased 17 tööaastat pühendas Heino Jaakula taasiseseisvunud Eesti merenduse administratiivsele ülesehitamisele. Ta oli Veeteede Ametis osakonnajuhataja ning nõunik enne pensionile jäämist. Ta alustas laevade registreerimisega taasiseseisvunud Eesti lipu all, aitas aktiivselt kaasa Eesti astumisele Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni liikmeks, osales aastaid selle töös ning alustas 1991. aasta sügisel juriidilisi toiminguid Eesti ühinemiseks kõigi tähtsamate rahvusvaheliste merendusalaste konventsioonidega.
• Heino Jaakula oli parvlaeva ESTONIA huku uurimiskomisjoni liige ning tema allkiri on komisjoni lõpparuandel.
• Aastail 2007-2008 oli Heino Jaakula merekeele nõukoja liige.

Isiklikku

Oma noorusajal tegeles Heino aktiivselt spordiga. Alustas keskkooli päevil laskespordiga, hiljem lisandusid purjesport, jääpurjetamine, ujumine, veepall (sh tegutsemine treenerina) ning kõige lõpuks allveesport. Ta sai 35-aastaselt meistersportlaseks.

Heino abiellus 1960. aastal Eevi Kulbasega ning nende õnnelik kooselu kestis ligi 47 aastat kuni abikaasa surmani. Abikaasa Eevi lahkus 2007. aasta märtsis ebaõnnestunud operatsiooni tagajärjel. Oma viimases soovis avaldas ta lootust, et kunagi ta kohtub Heinoga teises ilmas ja et see oleks soojal maal, sest Jugoslaavia ilus loodus ja kliima jätsid talle kogu eluks kustumatu mulje.

Tunnustus

• 1998. aastal autasustas Vabariigi President Heino Jaakulat Valgetähe medaliga Eesti riigile ja rahvale osutatud teenete tunnustamiseks.

Meenutus

Kunagine Rootsi Mereadministratsiooni välissuhete direktor Willand Ringborg meenutab:

Heino Jaakula tööd Eesti Veeteede Ametis aitas kindlasti rikastada nõukogude ajal NSVL laevaregistri esindajana saadud välismaal töötamise kogemus. Tema peaülesandeks kujuneski välissuhete ja rahvusvahelise koostöö korraldamine. Selles valdkonnas võttis ta enda peale ka Läänemere riikide vahelise koostöö, muuhulgas mitu pikemaajalist projekti koos Rootsi Mereadministratsiooniga. Eriti tõhusaks kujunes koostöö meresõiduohutuse vallas. Heino Jaakula andis hindamatu panuse selleks, et Eesti pärast iseseisvuse taastamist leiaks taas auväärse koha maailma mereriikide seas võimalikult kiiresti.