Erinevus lehekülje "Tallinn-Helsingi laevaliin" redaktsioonide vahel

Allikas: Mereviki
(→‎''Huvitavat'')
P (→‎1965-1989)
 
(ei näidata 3 kasutaja 36 vahepealset redaktsiooni)
1. rida: 1. rida:
−
'''Laevaliin Tallinn-Helsingi''' avati uuesti 1965. aastal.
+
'''Laevaliin Tallinn-Helsingi''' toimis aastail ........ ja avati uuesti 1965. aastal.
−
== Uus algus ==
+
==Liini ajalugu==
−
7.  juunil 1965 alustas Nõukogude Liidule kuulunud reisilaev [[VANEMUINE]] liiklust Tallinn-Helsingi liinil. Tegelikult sõitsid laevaga soomlased, sest eestlaste Soome reisimine algas aastaid hiljem.
+
===XIX sajandi lõpuni===
−
Soomlastele muutsid reisimise ebamugavaks kõigepealt viisaregulatsioonid ning ranged piiri- ja tollieeskirjad. Soome ajalehed korjati neilt piiril ära, Eestisse saabusid nad suurte, isegi 200-liikmeliste rühmadena.
 
−
KGB oli käskinud eestlastest giididel soomlasi tähelepanelikult jälgida ning ette kanda igast üksikust turistist. Soomlased liikusid tollal peamiselt rühmas ning neid ei lastud Tallinna vanalinnast kaugemale Eestisse.
 
  
−
[[VANEMUINE]] asendati 1970. aastal [[TALLINN]]AGA, kuid alles 1980. aastal alustanud [[GEORG OTS]] sarnanes kuigipalju soomlastele palju tuttavamate Rootsi vahet sõitvate laevadega. Muus osas erines Eestisse reisimine olulisel määral Rootsi sõitmisest. Eestisse tulijalt küsiti passi ja viisat ning suur osa turiste saabus rühmades.
+
===1900-1940===
−
Huvi „uue” sihtkoha vastu piisas. Odavad hinnad ja võimalus mustalt tehinguid sooritada meelitasid, kuigi lõpuks polnudki suurt muud kaasa osta kui alkoholi. Reisijate arvu kasv tõi Tallinna uusi ehitisi: valmis hotell Viru, ehitati juurde kauplusi ning arendati reisisadamat.
+
Enne II maailmasõda olid sellel liinil reisilaevad WASA ja [[AEGNA]] (kauba-reisiaurik). Samuti on sel liinil sõitnud WELLAMO, ARIADNE, VIOLA, EBBA MUNCK jt.
−
Kõige hullem viinaturismi aeg saabus 1980. aastatel. Purjus turistide otsimine oli rühmajuhtidel siiski suhteliselt lihtne, sest restorane, kust neid leida, oli vähe. Veel tolgi ajal oli sadamahoone tagasihoidlik, piiriületus vaevarikas ja aeganõudev ning osa giide ja bussijuhte ebaviisakad.
 
−
Eestlased pääsesid pikka aega Soome vaid ametlike delegatsioonide liikmetena.  
 
  
−
=== ''Huvitavat'' ===
+
===1965-1989===
−
''„Kui käiku läks laevaliin Tallinn–Helsingi, veeti Kalevisse eriti palju delegatsioone naaberriigist. Eks delegatsiooni ikka juhtus selliseid lõbusamas tujus selle, kes kadusid tehase peal ringi jalutades.''
+
Teise maailmasõja järel taastunud Helsingi laevaliini seostatakse eeskätt Soome presidendi Urho Kaleva Kekkoneni visiidiga Eestisse 1964. aastal ja tema ettepanekuga NSV Liidu võimudele. Otsus samal suvel laevaliin avada avalikustati Soomes 17. märtsil 1965.
−
''Külaliste vastuvõtjad aga vastutasid nende eest oma peaga. Otsiti siis neid kadunud hingi taga mööda tehast. Vahel leiti lõbusamas tujus sellid valikšokolaadi jaoskonnas kauplemas, et kas saaks kulbiga likööritäidist degusteerida. Valikšokolaadi jaoskonnas tehti käsitööd ning sinna olid alati ka eriti kenad neiud tööle sattunud. Vahel juhtus sedagi, et mõni külaline ei püsinud jalul või vajas eelkõige meditsiinipunkti abi.’’'' (Otto Kubo.Nõukogude aeg ja inimene. Tallinn 2004, lk 181)
 
  
−
''”Meie sõit kulges vaevata laevaga „Georg Ots”, kuid eestlaste jaoks oli Soome tulek tõsine töö. Kõigepealt taotleti kuude kaupa reisimiseks luba. Kui see ka anti, siis võidi viimasel hetkel ikkagi tühistada. - - Ei tulnud kõne allagi, et Soome laevaga sõita, „Georg Ots” oli mõeldud kõrgemast klassist reisijate jaoks.''
+
7. juulil 1965 alustas [[Eesti Merelaevandus]]e [[reisilaev]] [[VANEMUINE]] liiklust Tallinn-Helsingi liinil. See laev oli uus, ehitatud Bulgaarias ja saanud nime ARTEK, see nimi aga Helsingi-liinile ei sobinud. 9. juulil alustas sõite Helsingi-Tallinna liinil Suomen Höyrylaiva Oy aurulaev, Soome lipuga WELLAMO. See laev oli samal liinil sõitnud ka enne sõda, kuid liiklus lõppes aasta hiljem.
−
''Reis Soome algas rongiga läbi Moskva. Sinna jäädi ööpäevaks, et teha olulisi ettevalmistusi. Tavapass va-hetati välismaapassi vastu. - - Ära minnes pidid meie sõbrad kasutama sama marsruuti.’’'' (Jaakko Syrjämäki. Jäätynyttä tutkijavaihtoa. „Yliopistolainen” 1996, nr 7
 
  
−
== Vabam reisimine ==
+
Soomlastele muutsid reisimise ebamugavaks kõigepealt viisaregulatsioonid ning ranged piiri- ja tollieeskirjad. Soomlased liikusid tollal peamiselt rühmas ning neid ei lastud Tallinna vanalinnast kaugemale Eestisse. Eesti poolelt oli reisijaid kõigest 1% reisijate koguarvust.
−
== Parvlaevad ==
 
−
== Kiirlaevad ==
 
  
−
== Uued Eesti reisilaevad ==
+
VANEMUINE asendati järgmisel aastal [[TALLINN|TALLINNAGA]], kuid alles 1980. aastal alustanud [[GEORG OTS]] sarnanes kuigipalju soomlastele palju tuttavamate Rootsi vahet sõitvate laevadega. Huvi „uue” sihtkoha vastu piisas. Reisijate arvu kasv tõi Tallinna kesklinna uusehitise: 1972. aastal valmis hotell Viru. Eestlased pääsesid pikka aega Soome vaid ametlike delegatsioonide liikmetena.
  
 +
1988. aasta lõpupoole ja 1989. aastal hakati Nõukogude Liidu välispassi kergemini väljastama, kuigi Soome viisat tuli taotleda veel tolleaegsest Leningradis asuvast Soome konsulaadist. Ent siis osutus võimalikuks GEORG OTSAGA Soome reisida juba ka neil eestlastel, kel oli Soomes küllakutsuja ja seetõttu võimalik viisa saada. Rublaaja lõpupoole, aastail 1990-1992 kasutasid eestlased rühmareisideks ka tolle ajajärgu sünnitatud valuutavaba vahetusturismi, mis võimaldas laevareise Helsingisse nii kooliklassidele ja spordirühmadele kui ka näiteks õpetajate ja muuseumitöötajate rühmadele. Viisasid väljastas 1990. aastal Tallinnas avatud Soome konsulaat, mis tuli vaevu toime kasvanud nõudlusega.
  
−
Allikad: Eesti Meremuuseumi ja Soome Forum Marinumi ühisnäituse „Tallinna laevad” materjalid
+
===1990-2001===
 +
Kui kuni 1989. aastani sõitsid Tallinn-Helsingi liinil Eesti Merelaevandusele kuulunud reisilaevad, siis juba 1990. aasta algusest algas sel liinil konkurentide võistlus.
  
−
[[Meremees (ajakiri)]]
+
====Uued laevafirmad====
 +
1989. aastal moodustatud Eesti Merelaevanduse ja Soome laevakompanii Palkkiyhtymä Oy ühisfirma [[Tallink]] tõi 8. jaanuaril 1990 liinile Soome lipuga [[parvlaev]]a [[TALLINK]], mis sõitis [[Vanasadam]]a A-terminalist [[Helsingi Lõunasadam]]a Olümpiaterminali. Esmakordselt muutus võimalikuks laevareis autoga. Aprillis 1990 järgnes Tallinki N. Liidu lipuga [[ro-ro-laev]] [[TRANSESTONIA]], mis sõitis [[Muuga sadam]]ast [[Helsingi Läänesadam]]asse.<ref>25 aastat konkurentsi Soome lahel. [[Eesti laevanduse aastaraamat]] 2015</ref>
 +
 
 +
1. novembril 1991 alustas liiniliiklust AS [[Inreko]] parvlaev [[CORBIERE]] ning sõitis sel liinil 23. detsembrini 1994.
 +
 
 +
====Kiirlaevad====
 +
Esimesed [[kiirlaev]]ad Tallinna-Helsingi liinil olid juunis 1990 alustanud Helta [[tiibur]]id SINILIND ja LUIK.
 +
 
 +
Järgmisel aastal alustas liiniliiklust Festa kahetekiline tiibur [[TSIKLON]].
 +
 
 +
Aastail 1993-1994 pidas suveliini [[Pirita sadam|Pirita]]lt Helsingisse [[Estonian New Line]] [[hõljuk]][[katamaraan]]idega SAN PIETRO ja ULSTEIN SURFER.
 +
 
 +
==Liini tänapäev==
 +
===Alates 2002===
 +
====Uued Eesti reisilaevad====
 +
====Lahkunud laevafirmad====
 +
 
 +
==Laevad Tallinn-Helsingi liinil==
 +
 
 +
==Viited==
 +
{{viited}}
 +
 
 +
==Allikad==
 +
*[[Meremees (ajakiri)|Meremees]]
 +
*Eesti Meremuuseumi ja Soome Forum Marinumi ühisnäituse „Tallinna laevad” materjalid
 +
 
 +
[[Kategooria:Laevaliinid]]

Viimane redaktsioon: 24. juuli 2015, kell 01:22

Laevaliin Tallinn-Helsingi toimis aastail ........ ja avati uuesti 1965. aastal.

Liini ajalugu

XIX sajandi lõpuni

1900-1940

Enne II maailmasõda olid sellel liinil reisilaevad WASA ja AEGNA (kauba-reisiaurik). Samuti on sel liinil sõitnud WELLAMO, ARIADNE, VIOLA, EBBA MUNCK jt.

1965-1989

Teise maailmasõja järel taastunud Helsingi laevaliini seostatakse eeskätt Soome presidendi Urho Kaleva Kekkoneni visiidiga Eestisse 1964. aastal ja tema ettepanekuga NSV Liidu võimudele. Otsus samal suvel laevaliin avada avalikustati Soomes 17. märtsil 1965.

7. juulil 1965 alustas Eesti Merelaevanduse reisilaev VANEMUINE liiklust Tallinn-Helsingi liinil. See laev oli uus, ehitatud Bulgaarias ja saanud nime ARTEK, see nimi aga Helsingi-liinile ei sobinud. 9. juulil alustas sõite Helsingi-Tallinna liinil Suomen Höyrylaiva Oy aurulaev, Soome lipuga WELLAMO. See laev oli samal liinil sõitnud ka enne sõda, kuid liiklus lõppes aasta hiljem.

Soomlastele muutsid reisimise ebamugavaks kõigepealt viisaregulatsioonid ning ranged piiri- ja tollieeskirjad. Soomlased liikusid tollal peamiselt rühmas ning neid ei lastud Tallinna vanalinnast kaugemale Eestisse. Eesti poolelt oli reisijaid kõigest 1% reisijate koguarvust.

VANEMUINE asendati järgmisel aastal TALLINNAGA, kuid alles 1980. aastal alustanud GEORG OTS sarnanes kuigipalju soomlastele palju tuttavamate Rootsi vahet sõitvate laevadega. Huvi „uue” sihtkoha vastu piisas. Reisijate arvu kasv tõi Tallinna kesklinna uusehitise: 1972. aastal valmis hotell Viru. Eestlased pääsesid pikka aega Soome vaid ametlike delegatsioonide liikmetena.

1988. aasta lõpupoole ja 1989. aastal hakati Nõukogude Liidu välispassi kergemini väljastama, kuigi Soome viisat tuli taotleda veel tolleaegsest Leningradis asuvast Soome konsulaadist. Ent siis osutus võimalikuks GEORG OTSAGA Soome reisida juba ka neil eestlastel, kel oli Soomes küllakutsuja ja seetõttu võimalik viisa saada. Rublaaja lõpupoole, aastail 1990-1992 kasutasid eestlased rühmareisideks ka tolle ajajärgu sünnitatud valuutavaba vahetusturismi, mis võimaldas laevareise Helsingisse nii kooliklassidele ja spordirühmadele kui ka näiteks õpetajate ja muuseumitöötajate rühmadele. Viisasid väljastas 1990. aastal Tallinnas avatud Soome konsulaat, mis tuli vaevu toime kasvanud nõudlusega.

1990-2001

Kui kuni 1989. aastani sõitsid Tallinn-Helsingi liinil Eesti Merelaevandusele kuulunud reisilaevad, siis juba 1990. aasta algusest algas sel liinil konkurentide võistlus.

Uued laevafirmad

1989. aastal moodustatud Eesti Merelaevanduse ja Soome laevakompanii Palkkiyhtymä Oy ühisfirma Tallink tõi 8. jaanuaril 1990 liinile Soome lipuga parvlaeva TALLINK, mis sõitis Vanasadama A-terminalist Helsingi Lõunasadama Olümpiaterminali. Esmakordselt muutus võimalikuks laevareis autoga. Aprillis 1990 järgnes Tallinki N. Liidu lipuga ro-ro-laev TRANSESTONIA, mis sõitis Muuga sadamast Helsingi Läänesadamasse.[1]

1. novembril 1991 alustas liiniliiklust AS Inreko parvlaev CORBIERE ning sõitis sel liinil 23. detsembrini 1994.

Kiirlaevad

Esimesed kiirlaevad Tallinna-Helsingi liinil olid juunis 1990 alustanud Helta tiiburid SINILIND ja LUIK.

Järgmisel aastal alustas liiniliiklust Festa kahetekiline tiibur TSIKLON.

Aastail 1993-1994 pidas suveliini Piritalt Helsingisse Estonian New Line hõljukkatamaraanidega SAN PIETRO ja ULSTEIN SURFER.

Liini tänapäev

Alates 2002

Uued Eesti reisilaevad

Lahkunud laevafirmad

Laevad Tallinn-Helsingi liinil

Viited

  1. ↑ 25 aastat konkurentsi Soome lahel. Eesti laevanduse aastaraamat 2015

Allikad

  • Meremees
  • Eesti Meremuuseumi ja Soome Forum Marinumi ühisnäituse „Tallinna laevad” materjalid
Pärit leheküljelt "http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Tallinn-Helsingi_laevaliin&oldid=10881"