Kiirlaev

Allikas: Mereviki
Kiirlaeva määrava minimaalse kiiruse ja laeva veesurve vahelise seose graafik

Kiirlaev (inglise keeles high-speed craft) on laev, mis on võimeline sõitma kiirusega (m/s), mis on võrdne või suurem järgneva valemiga arvutatavast kiirusest: 3,7 × ▽0,1667 (m/s), kus ▽ = laeva mahuline veeväljasurve konstruktiivse veeliini järgi (m3). Kiiruse arvutamiseks sõlmedes omandab valem järgneva kuju: 7,192 × ▽0,1667 (sõlme). Mõiste pärineb IMO "Rahvusvahelisest kiirlaevade ohutuse koodeksist" (International Code of Safety for High-Speed Craft).

Näited

Järgnevalt on toodud mõned näited, kuidas eespool toodud valemit kasutades määratakse, kas tegu on kiirlaevaga või mitte. Graafikul on kujutatud seos kiirlaeva määrava minimaalse kiiruse ja laeva veesurve vahel. Lisatud on ka kolme näite graafline kuju.

  • Kiirlaev RUNÖ mahuline veeväljasurve on umbes 75 m3, seega peaks see laev sõitma vähemalt 14,8 sõlmelise kiirusega (7,192 × 750,1667 = 14,8), et tegu oleks kiirlaevaga. RUNÖ maksimaalne kiirus on 25 sõlme. Graafikul on näide tähistatud oranži värviga.
  • Kiirlaeva mahuline veeväljasurve on umbes 2000 m3 (umbes sellisesse suurusjärku jäävad ka endiste SUPERSEACATide ja TALLINK AUTOEXPRESS 3 ja 4 mahulised veeväljasurved), seega peaks see laev sõitma vähemalt 25,5 sõlmelise kiirusega (7,192 × 20000,1667 = 25,5), et tegu oleks kiirlaevaga (SUPERSEACATide, TALLINK AUTOEXPRESS 3 ja 4 kiirused küündisid peaaegu 40 sõlmeni). Graafikul on näide tähistatud rohelise värviga.
  • Kiire parvlaeva STAR mahuline veeväljasurve on umbes 18 000 m3, seega peaks see laev sõitma vähemalt 37,1 sõlmelise kiirusega (7,192 × 18 8000,1667 = 37,1), et tegu oleks kiirlaevaga. STARi maksimaalne kiirus on 27,5 sõlme. Seega ei ole tegu kiirlaevaga. Graafikul on näide tähistatud sinise värviga.

Kiirlaevad Eestis

Tänapäeval võib tagantjärele kiirlaevadeks lugeda ka nõukogude ajal sõitnud tiibureid.

Helta

Juunis 1990 alustasid esimest korda liiklust Tallinn-Helsingi laevaliinil firma Helta tiiburid SINILIND ja LUIK. Lisaks oli laevakompaniil väiksem tiibur PÄÄSUKE. Helta asutasid kaks Tallinna linnaametnikku koostöös turismifirmaga Baltic Tours.

Festa

Mais 1991 alustas Tallinn-Helsingi laevaliinil liiklust esimene kahetekiline tiibur TSIKLON, mõned sõidud tehti ka Kotkasse. Laevakompanii Festa ühendas hilisemate tuntud firmade - lennukompanii Enimex ja laevakompanii Inreko asutajaid.

Lindaliini AS

1992. aastal alustas Inreko Laeva AS Tallinn-Helsingi laevaliinil reisijavedu tiiburitega JAANIKA, LAURA ja LIISA, mis läbisid Tallinna ja Helsingi vahelise meretee vähem kui 1 tunni ja 30 minutiga. Pärast tavaparvlaevadest loobumist ja kiirlaevadele keskendumist sai firma nimeks Lindaliini AS. 1998. aastal müüs Lindaliini AS kiirlaeva LIISA.

2002. aastal tõi Lindaliini AS liinile tiiburkatamaraani LINDA EXPRESS, mis oli tol ajal maailma kiireim reisilaev (kiirus 55 sõlme) ja läbis kahe linna vahelise vahemaa vähem kui tunniga. Laevaga oli pidevalt tehnilisi probleeme, mistõttu müüdi laev 2004. aastal. 2007. aastal müüdi LAURA, tema asemel toodi liinile kiirkatamaraan MERILIN. 2008. aastal müüs firma JAANIKA, sügisel osteti kiirkatamaraan KAROLIN. 2009. aastast peab Lindalliini AS Tallinna ja Helsingi vahel ühendust kiirkatamaraanidega MERILIN ja KAROLIN, nüüdseks on sellel liinil ainus kiirlaev KAROLIN. Laevade sõiduaeg on 1 tund ja 30 minutit.

Estonian NEW Line

Suvel 1993 alustas liiklust Tallinna-Helsingi liinil Estonian New Line, firma hõljukkatamaraan SAN PIETRO väljus Piritalt. Suvel 1994 lisandus teine sama tüüpi laev ULSTEIN SURFER, kuid samal sügisel see firma lõpetas.

Viking Line

17. juunil 1994 alustas kiirlaevaliiklust liinil Tallinn-Helsingi Viking Line renditud katamaraaniga VIKING EXPRESS (CONDOR 9). Järgmisel suvel toodi liinile katamaraanparvlaev VIKING EXPRESS I (CONDOR 10) ja VIKING EXPRESS II (ORCA SPIRIT). Suvel 1996 sõitsid VIKING EXPRESS I ja VIKING EXPRESS III (SØBJØRNEN).

10. aprillil 2017 alustas liinil Tallinn-Helsingi renditud katamaraanparvlaev VIKING FSTR.

Nordic Jet Line

Norra laevakompaniil Nordic Jet Line valmisid Tallinn-Helsingi laevaliini jaoks projekteeritud kiirkatamaraanid NORDIC JET ja BALTIC JET vastavalt 1998. aastal ja 1999. aastal. Kahe linna vahel peeti ühendust kuni 2008. aasta oktoobrini, mil laevakompanii sel liinil tegevuse lõpetas. NORDIC JET ja BALTIC JET olid esimesed kiirparvlaevad Tallinn-Helsingi liinil ning enne Nordic Jet Line´i alustamist oli kahtlusi, kas on vaja autosid kiirlaevaga vedada ja kas keegi on nõus selle eest maksma. Laevade sõiduaeg oli 1 tund 40 minutit.

SuperSeaCat

Silja Line alustas liiklust Tallinn-Helsingi laevaliinil ühekerelise kiirparvlaevaga SUPERSEACAT FOUR aprillis 2000. 2003. aasta mais lisandus liinile SUPERSEACAT THREE. 2005. aasta suvehooajal lisati ajutiselt liinile veel kolmas laev SUPERSEACAT ONE, mis pidas kahe linna vahel ühendust 27. juunist 21. augustini. Kui Tallink ostis suvel 2006 Silja Line´i, jäid need laevad tehingust välja ning liiklus jätkus eraldi firma SuperSeaCat nime ja kaubamärgi all kuni oktoobrini 2008. Need ühekerelised parvlaevad olid ehitatud Itaalias Fincantieri laevatehases aastail 1997 ja 1999 ning sõitsid Tallinn-Helsingi liinil Itaalia lipu all tavakiirusega 38 sõlme. Laevad läbisid kahe linna vahelise vahemaa 1 tunni ja 40 minutiga.

Tallink

1997. aastal ostis Hansatee reisijaveoks mõeldud katamaraani SLEIPNER, millele pani nimeks TALLINK EXPRESS I. Laev asus Tallinn-Helsingi liinile aprillis. Laev müüdi 2001. aastal. Aprillis 1999 alustas liiniliiklust TALLINK AUTOEXPRESS. See autotekiga katamaraan oli suurem ja ilmastikukindlam. Juunis 2001 lisandus katamaraan TALLINK AUTOEXPRESS 2. 2004. aastal lisandusid Tallinn-Helsingi liinile ühekerelised autotekiga kiirlaevad TALLINK AUTOEXPRESS 3 ja TALLINK AUTOEXPRESS 4, mis olid SuperSeaCatidega samast klassist.

Põhimõttelise muutuse kiirlaevaliikluses Tallinn-Helsingi liinil, kus käesoleval sajandil konkureeris neli laevafirmat, tõi Tallinki kiire parvlaeva STAR valmimine 2007. aastal. Kui 2008. aasta kevadel oli valminud ka SUPERSTAR, taandusid sügisel kiirlaevakonkurentsist kaks laevafirmat - Nordic Jet Line ja SuperSeacat. Ka Tallink ise loobus oma neljast kiirlaevast. TALLINK AUTOEXPRESS müüdi 2006. aasta aprillis, TALLINK AUTOEXPRESS 3 ja TALLINK AUTOEXPRESS 4 2007. aasta aprillis ning TALLINK AUTOEXPRESS 2 prahiti 2007. aasta oktoobris Venezuelasse ja müüdi 2009. aasta oktoobris.

Saaremaa Laevakompanii

2010. aasta detsembris sõlmis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium AS-ga Baltic Workboats lepingu katamaraantüüpi kiirlaeva ehitamiseks Ruhnu saarega ühenduse pidamiseks. Laev valmis 2012. aasta kevadel, sai nimeks RUNÖ ning laeva operaatoriks sai Saaremaa Laevakompanii.

Galerii