Erinevus lehekülje "Uno Laur" redaktsioonide vahel

Allikas: Mereviki
1. rida: 1. rida:
−
'''Uno Laur''' (30.04.1928.a. Tallinnas). Lõpetas Tallinna Merekooli laevajuhtimise osakonna 1949. aastal (pealesõjaaegne I lend) ning suunati järgmisel aastal tööle Kamtšatka-Tšukotka Merelaevandusse, kus töötas kaubalaevadel tüürimehena Vladivostokist Beringi väinani. Sai 1957. aastal Vladivostoki sadamakaptenilt kaugesõidukapteni diplomi. 1959. aastal tuli tagasi kodumaale ja asus tööle Eesti Merelaevandusse, sõites kaheksa aasta vältel nii vanemtüürimehe kui kaptenina mitmel laeval Valgest merest Vahemereni. 1967. aastast kuni 1992. aastani töötas Eesti Merelaevanduse Meresõiduametis vanema mereinspektori ja juhenduskaptenina, kaitstes laevanduse huve seoses laevaavariidega, tegeledes ühtlasi laevade kindlustamise ning ohutu meresõidu küsimustega. 1973. aastal algatas Eesti Meremuuseumi juures Mereterminoloogia komisjoni tegevuse eesti merekeele arendamiseks ja korrastamiseks. Komisjoni paljuaastase visa töö tulemusena ilmus 1996. aastal Eesti Entsüklopeediakirjastuse väljaandena soliidne trükis – Mereleksikon. 1992. aastal lahkus Eesti Merelaevandusest ja asutas ettevõtte AS CMM Kaubandusliku Meresõidu Konsultatsioonid. 1994. aasta septembris, pärast M/L Estonia hukku kutsuti president Lennart Meri nominandina Õnnetuse uurimise ühiskomisjoni liikmeks ja nimetati 1996. aastal selle komisjoni esimeheks. Teenete eest Eesti Vabariigi ees autasustati Eesti Vabariigi presidendi otsusega 2. veebruarist 1999. aastal III klassi Riigivapi ordeniga. Läinud 2004. aasta maist pensionile, jätkas ühiskondlikus korras tööd Mereterminloogia komisjoni, hilisema Merekeele nõukoja esimehena, millise töö tulemusena valmis 2008. aasta detsembris mahukas Inglise-eesti meresõnaraamat.
+
[[Pilt:Laur, U.jpg|thumb|right]]
 +
'''Uno Laur''' (30. aprill 1928 Tallinn) on [[kapten]] ja [[merekeele nõukoda|merekeele nõukoja]] auesimees.
  
−
[[Pilt:Laur, U.jpg|thumb|left]]
+
Uno Laur lõpetas [[Tallinna Merekool]]i [[laevajuhtimine|laevajuhtimise]] osakonna 1949. aastal - see oli sõjajärgne I lend - ning suunati järgmisel aastal tööle Kamtšatka-Tšukotka Merelaevandusse, kus töötas kaubalaevadel [[tüürimees|tüürimehena]] Vladivostokist Beringi väinani. 1957. aastal sai ta Vladivostoki sadamakaptenilt kaugesõidukapteni diplomi.
  
 +
1959. aastal tuli Uno Laur tagasi kodumaale ja asus tööle [[Eesti Merelaevandus]]se, sõites kaheksa aasta vältel nii vanemtüürimehe kui kaptenina mitmel laeval Valgest merest Vahemereni. 1967. aastast kuni 1992. aastani töötas ta Eesti Merelaevanduse Meresõiduametis vanema mereinspektori ja juhenduskaptenina, kaitstes laevanduse huve seoses laevaavariidega, tegeldes ühtlasi laevade kindlustamise ning ohutu meresõidu küsimustega.
  
−
Artikli esitas Vello Mäss
+
Uno Laur algatas 1973. aastal [[Eesti Meremuuseum]]i juures [[mereterminoloogia komisjon]]i tegevuse eesti merekeele arendamiseks ja korrastamiseks. Komisjoni paljuaastase visa töö tulemusena ilmus 1996. aastal Eesti Entsüklopeediakirjastuse väljaandel soliidne trükis – [[Mereleksikon]].
 +
 
 +
1992. aastal lahkus Uno Laur Eesti Merelaevandusest ja asutas ettevõtte AS CMM Kaubandusliku Meresõidu Konsultatsioonid. 1994. aasta septembris, pärast [[ESTONIA (parvlaev)|ESTONIA]] hukku kutsuti president Lennart Meri nominandina [[Laevahuku Uurimise Ühiskomisjon]] liikmeks ja nimetati 1996. aastal selle komisjoni esimeheks. Teenete eest Eesti Vabariigi ees autasustati Eesti Vabariigi Presidendi otsusega 2. veebruarist 1999. aastal III klassi Riigivapi ordeniga.
 +
 
 +
Läinud 2004. aasta maist pensionile, jätkas Uno Laur ühiskondlikku tööd mereterminoloogia komisjoni, hilisema merekeele nõukoja esimehena. 2008. aastal valmis selle töö tulemusena mahukas "[[Inglise-eesti meresõnaraamat]]". 2011. aastal valiti Uno Laur merekeele nõukoja auesimeheks.
 +
 
 +
Autor: [[Vello Mäss]]
 +
 
 +
==Teoseid==
 +
* Tuulepealne meri. Tallinn, 2009. ISBN 9789985666203
 +
 
 +
===Tõlked===
 +
* Tšerkašeninov, Boris. Väikelaevade juhtimine: (kogumahutavusega kuni 300 registertonni). Tallinn, 1977
 +
* Kapteni roll tõendite kogumisel. Tallinn, 1998. ISBN 9985808126
 +
* Rahvusvaheline laevakokkupõrgete vältimise eeskiri 1972. [[Meremees (ajakiri)|Meremees]] 1999, nr. 3-6
  
 
{{DEFAULTSORT:Laur, Uno}}
 
{{DEFAULTSORT:Laur, Uno}}
 
[[Kategooria:Isikud]]
 
[[Kategooria:Isikud]]
 
[[Kategooria:Eesti kaptenid]]
 
[[Kategooria:Eesti kaptenid]]

Redaktsioon: 28. oktoober 2011, kell 00:55

Laur, U.jpg

Uno Laur (30. aprill 1928 Tallinn) on kapten ja merekeele nõukoja auesimees.

Uno Laur lõpetas Tallinna Merekooli laevajuhtimise osakonna 1949. aastal - see oli sõjajärgne I lend - ning suunati järgmisel aastal tööle Kamtšatka-Tšukotka Merelaevandusse, kus töötas kaubalaevadel tüürimehena Vladivostokist Beringi väinani. 1957. aastal sai ta Vladivostoki sadamakaptenilt kaugesõidukapteni diplomi.

1959. aastal tuli Uno Laur tagasi kodumaale ja asus tööle Eesti Merelaevandusse, sõites kaheksa aasta vältel nii vanemtüürimehe kui kaptenina mitmel laeval Valgest merest Vahemereni. 1967. aastast kuni 1992. aastani töötas ta Eesti Merelaevanduse Meresõiduametis vanema mereinspektori ja juhenduskaptenina, kaitstes laevanduse huve seoses laevaavariidega, tegeldes ühtlasi laevade kindlustamise ning ohutu meresõidu küsimustega.

Uno Laur algatas 1973. aastal Eesti Meremuuseumi juures mereterminoloogia komisjoni tegevuse eesti merekeele arendamiseks ja korrastamiseks. Komisjoni paljuaastase visa töö tulemusena ilmus 1996. aastal Eesti Entsüklopeediakirjastuse väljaandel soliidne trükis – Mereleksikon.

1992. aastal lahkus Uno Laur Eesti Merelaevandusest ja asutas ettevõtte AS CMM Kaubandusliku Meresõidu Konsultatsioonid. 1994. aasta septembris, pärast ESTONIA hukku kutsuti president Lennart Meri nominandina Laevahuku Uurimise Ühiskomisjon liikmeks ja nimetati 1996. aastal selle komisjoni esimeheks. Teenete eest Eesti Vabariigi ees autasustati Eesti Vabariigi Presidendi otsusega 2. veebruarist 1999. aastal III klassi Riigivapi ordeniga.

Läinud 2004. aasta maist pensionile, jätkas Uno Laur ühiskondlikku tööd mereterminoloogia komisjoni, hilisema merekeele nõukoja esimehena. 2008. aastal valmis selle töö tulemusena mahukas "Inglise-eesti meresõnaraamat". 2011. aastal valiti Uno Laur merekeele nõukoja auesimeheks.

Autor: Vello Mäss

Teoseid

  • Tuulepealne meri. Tallinn, 2009. ISBN 9789985666203

Tõlked

  • Tšerkašeninov, Boris. Väikelaevade juhtimine: (kogumahutavusega kuni 300 registertonni). Tallinn, 1977
  • Kapteni roll tõendite kogumisel. Tallinn, 1998. ISBN 9985808126
  • Rahvusvaheline laevakokkupõrgete vältimise eeskiri 1972. Meremees 1999, nr. 3-6
Pärit leheküljelt "http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Uno_Laur&oldid=8023"