Erinevus lehekülje "Uurimislaev" redaktsioonide vahel
(Uus lehekülg: ''''Uurimislaev''' ka m e r e u u r i m i s l a e v on reeglina heade mereomadustega, suure autonoomsusega, kaasaegsete side- ja navigatsioonivahendite, arvutustehnika , erisea...') |
(toim) |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
− | '''Uurimislaev''' ka | + | '''Uurimislaev''', ka '''mereuurimislaev''' on heade mereomadustega, suure autonoomsusega, kaasaegsete side- ja navigatsioonivahendite, arvutustehnika , eriseadmete ja laboratooriumitega varustatud [[maailmameri|maailmamere]] süstemaatilisteks teadusuuringuteks ehitatud või kohandatud [[laev]]. |
+ | |||
+ | Eristatakse universaalseid (maailmamere fundamentaal- ja rakendusuuringuteks) ja spetsiaalseid (piiritletud erialasteks teadusuuringuteks) uurimislaevu. Spetsiaalsed uuurimislaevad on [[okeanograafialaev]]ad, [[hüdrograafialaev]]ad, [[kalaluurelaev]]ad, [[meteoroloogialaev]]ad jm. | ||
Tuntuim uurimislaev on Jacques Cousteau ühingu [[rootorlaev]] ALCYONE. | Tuntuim uurimislaev on Jacques Cousteau ühingu [[rootorlaev]] ALCYONE. | ||
− | [[Pilt:Alcyone.jpg|thumb|right| | + | [[Pilt:Alcyone.jpg|thumb|right|Uurimislaev ALCYONE]] |
+ | |||
==Eesti uurimislaevad== | ==Eesti uurimislaevad== | ||
− | ===Tartu Ülikooli Mereinstituudi uurimislaevad=== | + | ===[[Tartu Ülikooli Mereinstituut|Tartu Ülikooli Mereinstituudi]] uurimislaevad=== |
− | *MARU (L=18 m, B=4 m, T=1 m; ehitusaasta 1987) - katsetraal Peipsil ja Lämmijärvel | + | *MARU (L=18 m, B=4 m, T=1 m; ehitusaasta 1987) - katsetraal Peipsil ja Lämmijärvel |
− | *MERIHÄRG (L=10 m, B=2,4 m, T=0,8 m; ehitusaasta 1979) - mittetalituslik alus Pärnu lahel ja Pärnu jõel | + | *MERIHÄRG (L=10 m, B=2,4 m, T=0,8 m; ehitusaasta 1979) - mittetalituslik alus Pärnu lahel ja Pärnu jõel |
− | *JOHANNA (L=10,1 m, B=3,6 m, T=1,3 m; ehitusaasta 1992) - | + | *JOHANNA (L=10,1 m, B=3,6 m, T=1,3 m; ehitusaasta 1992) - katse[[traaler]] Läänemerel |
− | *ALUDEVIL (L=10,3 m, B=3,3 m, T=0,65 m, ehitusaasta 2012) - | + | *ALUDEVIL (L=10,3 m, B=3,3 m, T=0,65 m, ehitusaasta 2012) - veeseireks ja teadusuuringuteks [[Läänemeri|Läänemerel]] |
− | *EMILI-007 (L=15 m, B=4,2 m, T=1,2 m; ehitusaasta 2014 ) - kalavarude uurimislaev, traal ja | + | *EMILI-007 (L=15 m, B=4,2 m, T=1,2 m; ehitusaasta 2014 ) - kalavarude uurimislaev, traal- ja mutnikupüügiks Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel |
− | *AURELIE (L=15 m, B=4,3 m, T<1 m; ehitusaasta 2014) - ihtüoloogia- ja | + | *AURELIE (L=15 m, B=4,3 m, T<1 m; ehitusaasta 2014) - ihtüoloogia- ja kalandusalasteks uurimistöödeks ning rannikumere seireks [[Pärnu laht|Pärnu]] ja [[Liivi laht|Liivi lahel]] |
− | ===TTÜ Meresüsteemide | + | |
− | *SALME ( L= 31,3 m, B=7,2 m, T=2,59 m; renoveeritud SRC | + | ===[[TTÜ Meresüsteemide Instituut|TTÜ Meresüsteemide Instituudi]] uurimislaev=== |
− | ===Eesti | + | *[[SALME]] (L= 31,3 m, B=7,2 m, T=2,59 m; renoveeritud [[SRC Laevateenindus]]e OÜ poolt, 2009) – mitmeotstarbelisteks ekspeditsioonideks Läänemerel (teadusuuringuteks, rakendusuuringuteks ja õppetööks) |
− | *[[MARE]] – kohandatud allveearheoloogilisteks uurimistöödeks | + | |
− | ===Veeteede | + | ===[[Eesti Meremuuseum]]i uurimislaev=== |
− | *[[EVA 300]] | + | *[[MARE]] – kohandatud allveearheoloogilisteks uurimistöödeks; oli allveearheoloogiaklubi [[Viikar]] baaslaev aastail 1983-1994 |
− | *[[EVA 320]] | + | |
− | *[[ | + | ===[[Veeteede Amet]]i hüdrograafialaevad=== |
− | *[[JAKOB PREI]] | + | *[[EVA 300]] |
− | *[[EVA 303]] | + | *[[EVA 320]] |
− | ===EMÜ | + | *[[EVA 325]] |
− | *[[LOTA]] – järveteadlaste töövahend, kasutusel aastast 2014 | + | *[[JAKOB PREI (laev)|JAKOB PREI]] |
+ | *[[EVA 303]] | ||
+ | |||
+ | ===EMÜ [[Limnoloogiakeskus]]e uurimislaev=== | ||
+ | *[[LOTA]] – järveteadlaste töövahend, kasutusel aastast 2014 | ||
+ | |||
Autor: Jüri Kask | Autor: Jüri Kask | ||
+ | |||
==Allikad== | ==Allikad== | ||
− | * | + | *[[MerLe]] |
− | * | + | *Морской энциклопедический справочник „Судостроение“ Leningrad, 1986 |
− | *Tehnikaleksikon | + | *Tehnikaleksikon. Tallinn, 1981 |
− | *Большая Советская Энциклопедия Москва | + | *Большая Советская Энциклопедия. Москва, 1970-1978 |
+ | |||
+ | [[Kategooria:Laevatüübid]] |
Redaktsioon: 10. november 2015, kell 01:07
Uurimislaev, ka mereuurimislaev on heade mereomadustega, suure autonoomsusega, kaasaegsete side- ja navigatsioonivahendite, arvutustehnika , eriseadmete ja laboratooriumitega varustatud maailmamere süstemaatilisteks teadusuuringuteks ehitatud või kohandatud laev.
Eristatakse universaalseid (maailmamere fundamentaal- ja rakendusuuringuteks) ja spetsiaalseid (piiritletud erialasteks teadusuuringuteks) uurimislaevu. Spetsiaalsed uuurimislaevad on okeanograafialaevad, hüdrograafialaevad, kalaluurelaevad, meteoroloogialaevad jm. Tuntuim uurimislaev on Jacques Cousteau ühingu rootorlaev ALCYONE.
Sisukord
Eesti uurimislaevad
Tartu Ülikooli Mereinstituudi uurimislaevad
- MARU (L=18 m, B=4 m, T=1 m; ehitusaasta 1987) - katsetraal Peipsil ja Lämmijärvel
- MERIHÄRG (L=10 m, B=2,4 m, T=0,8 m; ehitusaasta 1979) - mittetalituslik alus Pärnu lahel ja Pärnu jõel
- JOHANNA (L=10,1 m, B=3,6 m, T=1,3 m; ehitusaasta 1992) - katsetraaler Läänemerel
- ALUDEVIL (L=10,3 m, B=3,3 m, T=0,65 m, ehitusaasta 2012) - veeseireks ja teadusuuringuteks Läänemerel
- EMILI-007 (L=15 m, B=4,2 m, T=1,2 m; ehitusaasta 2014 ) - kalavarude uurimislaev, traal- ja mutnikupüügiks Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel
- AURELIE (L=15 m, B=4,3 m, T<1 m; ehitusaasta 2014) - ihtüoloogia- ja kalandusalasteks uurimistöödeks ning rannikumere seireks Pärnu ja Liivi lahel
TTÜ Meresüsteemide Instituudi uurimislaev
- SALME (L= 31,3 m, B=7,2 m, T=2,59 m; renoveeritud SRC Laevateeninduse OÜ poolt, 2009) – mitmeotstarbelisteks ekspeditsioonideks Läänemerel (teadusuuringuteks, rakendusuuringuteks ja õppetööks)
Eesti Meremuuseumi uurimislaev
- MARE – kohandatud allveearheoloogilisteks uurimistöödeks; oli allveearheoloogiaklubi Viikar baaslaev aastail 1983-1994
Veeteede Ameti hüdrograafialaevad
EMÜ Limnoloogiakeskuse uurimislaev
- LOTA – järveteadlaste töövahend, kasutusel aastast 2014
Autor: Jüri Kask
Allikad
- MerLe
- Морской энциклопедический справочник „Судостроение“ Leningrad, 1986
- Tehnikaleksikon. Tallinn, 1981
- Большая Советская Энциклопедия. Москва, 1970-1978