Otsingu tulemused

  • | Lipp =Eesti (2000-...)<br>Taani (1975-2000) ''' EML ADMIRAL PITKA A230''' oli [[Eesti merevägi|Eesti Vabariigi Merejõudude]] staabi- ja toetuslaev aastail 2000-2013. [[Laev]]
    3 KB (390 sõna) - 31. detsember 2018, kell 14:42
  • | Lipp = Eesti '''AEGNA''' oli ühetekiline teraskerega Eesti reisi-kauba[[aurik]], mis sõitis aastail 1936-1940 [[Tallinn-Helsingi laev
    7 KB (827 sõna) - 10. juuli 2016, kell 13:01
  • *2005 23. aug Eesti Laevaregistrist kustutatud lepingu ennetähtaegase lõpetamise tõttu; *[1] Eesti Laevaregister, kustutatud laevad;
    3 KB (382 sõna) - 25. veebruar 2015, kell 15:54
  • '''Eeroo''' oli Eesti ja Rootsi laevaomanike ühing, mis asutati 1935. aastal. Kuigi ühing asuta [[Kategooria:Eesti reederid]]
    402 baiti (50 sõna) - 18. veebruar 2015, kell 16:02
  • | Tegutsemispiirkonnad = Soome ja Eesti sadamad | Töökeel(ed) = soome, rootsi, eesti
    2 KB (195 sõna) - 18. veebruar 2015, kell 16:11
  • ...aartidel soovitatud või nõutud veeala ankurduseks reidil või mujal, kus laevad võivad ohutult seista [[ankur|ankrus]], oodates sadamasse viimist, või so ...läheduses, [[reid]]idel või muudes ankurdamiseks soodsais paikades, kus laevad saavad ohutult oodata luba sadamasse sisenemiseks või vajadusel lastida-lo
    1 KB (169 sõna) - 2. august 2015, kell 12:58
  • ...astakümneiks põhiosa mereveost. Nüüdisaja aurikud on enamasti võimsad laevad, mille aurujõuseadme (peamiselt turbiinide) võimsus on kuni 40 MW. ...astail. Esimene kohapeal ehitatud aurik oli [[JULIANE CLEMENTINE]] (1842). Eesti viimane aurik VERHOJANSK, mis oli ehitatud 1942. aastal Taanis, lõpetas te
    1 KB (152 sõna) - 18. veebruar 2015, kell 16:11
  • | Lipp = Eesti ...laevaliin|Tallinn-Stockholmi liini]] jaoks. Estonia alustas liiniliiklust Eesti lipu all 2. veebruaril 1993.
    9 KB (1196 sõna) - 8. november 2021, kell 09:55
  • | Lipp = Eesti ...vara Ran ja sellega ühilduv andmepuhastustarkvara AEGIR (R-süsteemid OÜ Eesti)
    7 KB (881 sõna) - 18. veebruar 2015, kell 16:54
  • | Lipp = Eesti *3. augustil 1998 registreeritud riigivara registris: nr. 31000072, omanik Eesti Vabariik, valdaja Teede- ja Sideministeerium, volitatud kasutaja Veeteede A
    10 KB (1192 sõna) - 18. veebruar 2015, kell 16:54
  • ==Endised laevad== ...liinile [[ROSLAGEN]] ja Rederiaktiebolaget Eckerö kavandas laeva toomist Eesti lipu alla.<ref>Pär-Henrik Sjöström. Historien om den som kommer igen. Re
    4 KB (459 sõna) - 3. detsember 2019, kell 01:24
  • '''Eesti Merelaevandus''' oli nõukogude ajal ja kuni erastamiseni Eesti peamine meretransporti haldav ettevõte. ==Eesti Merelaevanduse moodustamine==
    5 KB (586 sõna) - 14. juuni 2022, kell 00:53
  • | Organisatsiooni/asutuse/ettevõtte nimi = Eesti Meremuuseum '''Eesti Meremuusem''' on 1935. aastal asutatud muuseum, mis tegeleb merendusalaste
    5 KB (555 sõna) - 24. detsember 2019, kell 01:02
  • | Organisatsiooni/asutuse/ettevõtte nimi = Eesti merevägi | Pildiallkiri = Eesti mereväe embleem
    5 KB (645 sõna) - 2. november 2021, kell 12:45
  • ...tis olid JOHANNES VARES, [[FRYDERYK CHOPIN]] ja STANISŁAW MONIUSZKO. Need laevad töötasid [[Atlandi ookean]]i kalapüügipiirkondades.
    856 baiti (103 sõna) - 25. veebruar 2015, kell 16:03
  • | Asutajad = Nordström & Thulin <br>Eesti ettevõtted | Liikmed = alates 1992 N&T <br>Eesti Merelaevandus
    4 KB (484 sõna) - 21. märts 2019, kell 00:36
  • | Lipp = Eesti ...n|Rohuküla–Heltermaa liinil]] kuni 1. oktoobrini 2016. Siis rentis [[TS Laevad]] HIIUMAA aastaks, et tagada liiniliiklus, kuni riigi tellitud uued parvlae
    3 KB (324 sõna) - 17. aprill 2017, kell 01:16
  • ...mu]]ile lähenevaid heeringaparvi sajad [[seinnoot]]ade ja triivvõrkudega laevad. Hooajati ulatus heeringasaak üle 1 miljoni tonni. Eesti kalurid alustasid heeringapüüki 1932. aastal Islandi vetes. 20. sajandil
    2 KB (300 sõna) - 25. veebruar 2015, kell 16:07
  • | Lipp = Soome (2016-…)<br>Eesti (1992-2016)<br>Rootsi (1955-1992) 1992. aastal ostis laeva Eesti riik Kihnuga ühenduse pidamiseks, laeva uueks nimeks sai JÕNN. Varem pida
    12 KB (1474 sõna) - 19. jaanuar 2018, kell 01:09
  • ...udel. Jäämurdja tekitab jääs liikudes kerelaiuse kanali, milles teised laevad saavad liikuda. Laiemad laevad vajavad laiemat kanalit, see nõuab omakorda jäämurdjatelt lisaressurssi.
    20 KB (2852 sõna) - 19. september 2021, kell 10:55
  • | Lipp =Eesti '''KALEV''' oli üks kahest Kalev-klassi [[allveelaev]]ast, mille Eesti Vabariik tellis 12. detsembril 1934. Teine laev oli [[LEMBIT (allveelaev)|L
    28 KB (3125 sõna) - 4. veebruar 2018, kell 19:15
  • }}'''KASSARI''' oli [[Eesti Merelaevandus]]e kaubalaev varasema nimega '''IVAN RABTŠINSKI'''. Hukkumis ...ukogude Liitu, laevaomanik oli Merelaevanduse Ministeerium ja operaator [[Eesti Merelaevandus]]. Nimeks sai IVAN RABTŠINSKI (IVAN RABCHINSKIY), kodusadama
    5 KB (623 sõna) - 8. mai 2015, kell 00:52
  • ...hja-Atlandil triivvõrkudega heeringapüügiks, 1960-1970ndatel püüdsid Eesti SRT-d valdavalt Põhjamerel ja Norra merel.
    1 KB (158 sõna) - 25. veebruar 2015, kell 16:20
  • ...laevaliin|Tallinna-Helsingi liinile]] toodud [[parvlaev]]ade tüüp. Need laevad mahutavad sama palju reisijaid ja lasti kui tavaparvlaevad, kuid sõidavad |[[STAR]] || [[Tallink]] || 2007 || 2007 || Tallinn-Helsingi || 36 250 || Eesti || 27 sõlme ||
    2 KB (210 sõna) - 4. jaanuar 2019, kell 01:54
  • ...tsiooni käigus kunagi oma kodusadamasse jõuda, sageli ei ole ka suuremad laevad oma mõõtmete tõttu võimelised kodusadamasse üldse sisenema. ...dama alla, et merele minnes oleks dokumentatsioon korras. Mõned Pärnumaa laevad on olnud sisse kirjutatud Kuressaarde, Kärdlasse, Liepajasse, Ventspilsi j
    4 KB (542 sõna) - 18. detsember 2019, kell 01:55
  • | Lipp = Eesti | Reeder = [[Eesti Mereinstituut]]
    7 KB (810 sõna) - 10. august 2021, kell 20:40
  • ...T''' (vette lastud 7. juulil 1936) on üks kahest [[allveelaev]]ast mille Eesti Vabariik tellis enne Teist maailmasõda Inglismaalt. Teine allveelaev [[KAL ...palju samasuguseid detaile ja sõlmi, nagu olid ka Inglise laevadel, kuid Eesti allveelaevad on siiski unikaalsed, ehitatud individuaalprojekti järgi. Tä
    11 KB (1312 sõna) - 6. september 2016, kell 12:26
  • | Lipp = Eesti | Ristiema = Marii Keerd<br>Marja Martes<ref>Risto Berendson. Eesti laevad rõõmustavad tuhandeid sakslasi. Postimees, 20. august 2015</ref>
    4 KB (394 sõna) - 8. jaanuar 2019, kell 02:05
  • ...etada kangelaste maailma Valhallasse. Arvatavasti toimisid nii ka muistsed eesti meresõitjad.
    2 KB (287 sõna) - 18. veebruar 2015, kell 18:14
  • | Tegutsemispiirkonnad = Eesti ja Läti sadamad '''PKL''' oli Eesti laevakompanii, mis osutas pukseerimisteenuseid. 1992. aastal asutatud [[ree
    1 KB (161 sõna) - 17. juuni 2016, kell 00:43
  • ...ja vaieriga paaristraalimine, mis pärineb aastast 1948. Seda kasutavad ka Eesti kalurid räime- ja kilupüügil Läänemerel. ...ri kuni kaabliteni uuesti pardale ja võtab alumise kaabli lahti. Mõlemad laevad ühendavad oma alumised kaablid ja vaierid, kinnitavad ühenduskohta pearas
    1 KB (196 sõna) - 23. mai 2016, kell 01:25
  • ...parvlaevadel on tavaliselt [[jääklass]] 1A või 1A Super, mistõttu need laevad vajavad talvel väga harva [[jäämurdja]] abi ning saavad paremini sõidup ==Eesti parvlaevad==
    3 KB (462 sõna) - 6. juuni 2019, kell 00:30
  • ...ainult tekil.<ref>[[Mereleksikon]] / Juhtivtoimetaja O. Luhaveer. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1996. ISBN 5899000376</ref> ...õhjendab oma võrguaadressi praamid.ee valikut ka riiklik [[reeder]] [[TS Laevad]].<ref>[[Madli Vitismann]]. [http://arvamus.postimees.ee/3941079/madli-viti
    2 KB (237 sõna) - 22. mai 2022, kell 20:33
  • | Lipp = Eesti | Reeder = Eesti Piirivalve
    3 KB (368 sõna) - 21. jaanuar 2020, kell 02:39
  • | Lipp = Eesti (1997-...) <br>Rootsi (1971-1997) | Reeder = [[TS Laevad]] OÜ
    4 KB (419 sõna) - 6. august 2021, kell 00:52
  • ...laevaliinil]</ref><ref>[https://www.praamid.ee/teenuste-tuuptingimused/ TS Laevad. Teenuste tüüptingimused]</ref>.
    2 KB (249 sõna) - 11. mai 2023, kell 00:25
  • ==Eesti reisilaevareedereid== *[[TS Laevad]]
    2 KB (201 sõna) - 6. juuni 2019, kell 00:23
  • '''Saaremaa Laevakompanii''' on 1992. a asutatud Eesti laevandusettevõte, mille põhitegevusala on reisijavedu saarte laevaliinid ...parvlaev)|MUHUMAA]] kiilutseremoonia peeti 21. mail 2008 Leedus Klaipedas, Eesti lipp heisati 8. märtsil 2010 [[Fiskerstrand Werft]]is Norras. 15. märtsil
    7 KB (843 sõna) - 8. jaanuar 2019, kell 01:58
  • ...põhjalikumalt samal aastal Läänemeremaade laevaomanike uusi laevu, sh 8 Eesti laevaomanike tellimusel ehitatud laeva.
    1 KB (172 sõna) - 4. jaanuar 2020, kell 02:15
  • [[Pilt:Lembit1918-1927a.jpg|thumb|Eesti mereväe suurtükilaev [[LEMBIT]]|400px]] ...hkedes relvastati sageli sobivaid tsiviillaevu, klassifitseerides sellised laevad suurtükilaevadeks.
    7 KB (831 sõna) - 24. juuni 2018, kell 13:18
  • {{See artikkel|räägib Eesti mereväe endisest tuukri- ja toetuslaevast TASUJA; 1910. aastal ehitatud sa | Lipp = Eesti (2006-…)<br>Taani (1978-2004)
    14 KB (1660 sõna) - 24. märts 2018, kell 00:53
  • | Asutajad = Eesti Merelaevandus ja<br>Palkkiyhtymä Oy | Tegutsemispiirkonnad = Eesti, Soome, Rootsi ja Läti
    19 KB (2390 sõna) - 12. juuli 2020, kell 00:27
  • 7. juulil 1965 alustas [[Eesti Merelaevandus]]e [[reisilaev]] [[VANEMUINE]] liiklust Tallinn-Helsingi liin ...iselt rühmas ning neid ei lastud Tallinna vanalinnast kaugemale Eestisse. Eesti poolelt oli reisijaid kõigest 1% reisijate koguarvust.
    4 KB (498 sõna) - 24. juuli 2015, kell 01:22
  • | Töökeel(ed) = eesti | Tütarettevõtted = [[TS Shipping]]<br>[[TS Laevad]]
    2 KB (248 sõna) - 23. juuni 2018, kell 01:03
  • | Lipp =Eesti (2009-...)<br>Ühendkuningriigi (1992-2009) }}'''EML Ugandi M315''' on [[Eesti merevägi|Eesti Vabariigi Merejõudude]] [[miinijahtija]]. [[Laev]] sai nime kunagise muina
    3 KB (288 sõna) - 18. veebruar 2015, kell 18:55
  • ...aastail 1999-2009. VIIRE kuulus suuremasse Superflex-laevaseeriasse, need laevad ei pidanud sadamast väljudes ümber pöörama. [[Kategooria:Eesti reisilaevad]]
    2 KB (225 sõna) - 18. veebruar 2015, kell 18:55
  • ...artus) on eesti [[kapten]] ja allveearheoloog. Ta oli aastatel 1988-2018 [[Eesti Meremuuseum]]i teadur ja [[uurimislaev]]a [[MARE]] [[kapten]]. Pensionil 20 ...hitöö kõrvalt allveearheoloogilisi uuringuid. 1988. aastal asus tööle Eesti Meremuuseumi allveearheoloogiaosakonna juhatajana, jätkates tegelemist lae
    8 KB (931 sõna) - 26. mai 2022, kell 15:10
  • | Tegutsemispiirkonnad = Soome, Rootsi ja Eesti ...tted = Viking Line Skandinavien AB<br>Viking Rederi AB <br>OÜ Viking Line Eesti <br>Viking Line Finnlandverkehr GmbH <br>Viking Line Buss Ab
    3 KB (361 sõna) - 10. august 2019, kell 01:43
  • | Töökeel(ed) = eesti ...iidu õigusaktidest, rahvusvaheliste konventsioonide ja lepingute, millega Eesti Vabariik on ühinenud, nõuetest, Vabariigi Valitsuse määrustest ja korra
    18 KB (2076 sõna) - 31. oktoober 2021, kell 01:22
  • ...eed''' on Eesti [[reeder|laevakompanii]], mis veab reisijaid ja sõidukeid Eesti väike[[saar]]te ja mandri vahet. Kihnu Veeteed peab ühendust kuue väikes ...rvlaev || align="Center"| 2009 || OÜ Reval Shipbuilding || Tallinn/Tartu, Eesti || align="Center"| 2009-… || Laaksaare-Piirissaar ||
    72 KB (8518 sõna) - 11. märts 2021, kell 15:15

Näita (eelmised 50 | järgmised 50) (20 | 50 | 100 | 250 | 500)