Otsingu tulemused

Alusta lehekülge "Eesti laevad". Vaata ka leitud otsitulemusi.

• ADMIRAL PITKA
  | Lipp =Eesti (2000-...)<br>Taani (1975-2000) ''' EML ADMIRAL PITKA A230''' oli [[Eesti merevägi|Eesti Vabariigi Merejõudude]] staabi- ja toetuslaev aastail 2000-2013. [[Laev]]
  3 KB (390 sõna) - 31. detsember 2018, kell 14:42
• AEGNA
  | Lipp = Eesti '''AEGNA''' oli ühetekiline teraskerega Eesti reisi-kauba[[aurik]], mis sõitis aastail 1936-1940 [[Tallinn-Helsingi laev
  7 KB (827 sõna) - 10. juuli 2016, kell 13:01
• ALBATROS
  *2005 23. aug Eesti Laevaregistrist kustutatud lepingu ennetähtaegase lõpetamise tõttu; *[1] Eesti Laevaregister, kustutatud laevad;
  3 KB (382 sõna) - 25. veebruar 2015, kell 15:54
• Eeroo
  '''Eeroo''' oli Eesti ja Rootsi laevaomanike ühing, mis asutati 1935. aastal. Kuigi ühing asuta [[Kategooria:Eesti reederid]]
  402 baiti (50 sõna) - 18. veebruar 2015, kell 16:02
• Alfons Håkans
  | Tegutsemispiirkonnad = Soome ja Eesti sadamad | Töökeel(ed) = soome, rootsi, eesti
  2 KB (195 sõna) - 18. veebruar 2015, kell 16:11
• Ankruala
  ...aartidel soovitatud või nõutud veeala ankurduseks reidil või mujal, kus laevad võivad ohutult seista [[ankur|ankrus]], oodates sadamasse viimist, või so ...läheduses, [[reid]]idel või muudes ankurdamiseks soodsais paikades, kus laevad saavad ohutult oodata luba sadamasse sisenemiseks või vajadusel lastida-lo
  1 KB (169 sõna) - 2. august 2015, kell 12:58
• Aurik
  ...astakümneiks põhiosa mereveost. Nüüdisaja aurikud on enamasti võimsad laevad, mille aurujõuseadme (peamiselt turbiinide) võimsus on kuni 40 MW. ...astail. Esimene kohapeal ehitatud aurik oli [[JULIANE CLEMENTINE]] (1842). Eesti viimane aurik VERHOJANSK, mis oli ehitatud 1942. aastal Taanis, lõpetas te
  1 KB (152 sõna) - 18. veebruar 2015, kell 16:11
• ESTONIA (parvlaev)
  | Lipp = Eesti ...laevaliin|Tallinn-Stockholmi liini]] jaoks. Estonia alustas liiniliiklust Eesti lipu all 2. veebruaril 1993.
  9 KB (1196 sõna) - 8. november 2021, kell 09:55
• EVA-303
  | Lipp = Eesti ...vara Ran ja sellega ühilduv andmepuhastustarkvara AEGIR (R-süsteemid OÜ Eesti)
  7 KB (881 sõna) - 18. veebruar 2015, kell 16:54
• EVA-320
  | Lipp = Eesti *3. augustil 1998 registreeritud riigivara registris: nr. 31000072, omanik Eesti Vabariik, valdaja Teede- ja Sideministeerium, volitatud kasutaja Veeteede A
  10 KB (1192 sõna) - 18. veebruar 2015, kell 16:54
• Eckerö Line
  ==Endised laevad== ...liinile [[ROSLAGEN]] ja Rederiaktiebolaget Eckerö kavandas laeva toomist Eesti lipu alla.<ref>Pär-Henrik Sjöström. Historien om den som kommer igen. Re
  4 KB (459 sõna) - 3. detsember 2019, kell 01:24
• Eesti Merelaevandus
  '''Eesti Merelaevandus''' oli nõukogude ajal ja kuni erastamiseni Eesti peamine meretransporti haldav ettevõte. ==Eesti Merelaevanduse moodustamine==
  5 KB (586 sõna) - 14. juuni 2022, kell 00:53
• Eesti Meremuuseum
  | Organisatsiooni/asutuse/ettevõtte nimi = Eesti Meremuuseum '''Eesti Meremuusem''' on 1935. aastal asutatud muuseum, mis tegeleb merendusalaste
  5 KB (555 sõna) - 24. detsember 2019, kell 01:02
• Eesti merevägi
  | Organisatsiooni/asutuse/ettevõtte nimi = Eesti merevägi | Pildiallkiri = Eesti mereväe embleem
  5 KB (645 sõna) - 2. november 2021, kell 12:45
• Emalaev
  ...tis olid JOHANNES VARES, [[FRYDERYK CHOPIN]] ja STANISŁAW MONIUSZKO. Need laevad töötasid [[Atlandi ookean]]i kalapüügipiirkondades.
  856 baiti (103 sõna) - 25. veebruar 2015, kell 16:03
• Estline
  | Asutajad = Nordström & Thulin <br>Eesti ettevõtted | Liikmed = alates 1992 N&T <br>Eesti Merelaevandus
  4 KB (484 sõna) - 21. märts 2019, kell 00:36
• HIIUMAA (2011)
  | Lipp = Eesti ...n|Rohuküla–Heltermaa liinil]] kuni 1. oktoobrini 2016. Siis rentis [[TS Laevad]] HIIUMAA aastaks, et tagada liiniliiklus, kuni riigi tellitud uued parvlae
  3 KB (324 sõna) - 17. aprill 2017, kell 01:16
• Heeringapüük
  ...mu]]ile lähenevaid heeringaparvi sajad [[seinnoot]]ade ja triivvõrkudega laevad. Hooajati ulatus heeringasaak üle 1 miljoni tonni. Eesti kalurid alustasid heeringapüüki 1932. aastal Islandi vetes. 20. sajandil
  2 KB (300 sõna) - 25. veebruar 2015, kell 16:07
• JÕNN
  | Lipp = Soome (2016-…)<br>Eesti (1992-2016)<br>Rootsi (1955-1992) 1992. aastal ostis laeva Eesti riik Kihnuga ühenduse pidamiseks, laeva uueks nimeks sai JÕNN. Varem pida
  12 KB (1474 sõna) - 19. jaanuar 2018, kell 01:09
• Jäämurdja
  ...udel. Jäämurdja tekitab jääs liikudes kerelaiuse kanali, milles teised laevad saavad liikuda. Laiemad laevad vajavad laiemat kanalit, see nõuab omakorda jäämurdjatelt lisaressurssi.
  20 KB (2852 sõna) - 19. september 2021, kell 10:55
• KALEV (allveelaev)
  | Lipp =Eesti '''KALEV''' oli üks kahest Kalev-klassi [[allveelaev]]ast, mille Eesti Vabariik tellis 12. detsembril 1934. Teine laev oli [[LEMBIT (allveelaev)|L
  28 KB (3125 sõna) - 4. veebruar 2018, kell 19:15
• KASSARI
  }}'''KASSARI''' oli [[Eesti Merelaevandus]]e kaubalaev varasema nimega '''IVAN RABTŠINSKI'''. Hukkumis ...ukogude Liitu, laevaomanik oli Merelaevanduse Ministeerium ja operaator [[Eesti Merelaevandus]]. Nimeks sai IVAN RABTŠINSKI (IVAN RABCHINSKIY), kodusadama
  5 KB (623 sõna) - 8. mai 2015, kell 00:52
• Keskmine kalapüügilaev
  ...hja-Atlandil triivvõrkudega heeringapüügiks, 1960-1970ndatel püüdsid Eesti SRT-d valdavalt Põhjamerel ja Norra merel.
  1 KB (158 sõna) - 25. veebruar 2015, kell 16:20
• Kiire parvlaev
  ...laevaliin|Tallinna-Helsingi liinile]] toodud [[parvlaev]]ade tüüp. Need laevad mahutavad sama palju reisijaid ja lasti kui tavaparvlaevad, kuid sõidavad |[[STAR]] || [[Tallink]] || 2007 || 2007 || Tallinn-Helsingi || 36 250 || Eesti || 27 sõlme ||
  2 KB (210 sõna) - 4. jaanuar 2019, kell 01:54
• Kodusadam
  ...tsiooni käigus kunagi oma kodusadamasse jõuda, sageli ei ole ka suuremad laevad oma mõõtmete tõttu võimelised kodusadamasse üldse sisenema. ...dama alla, et merele minnes oleks dokumentatsioon korras. Mõned Pärnumaa laevad on olnud sisse kirjutatud Kuressaarde, Kärdlasse, Liepajasse, Ventspilsi j
  4 KB (542 sõna) - 18. detsember 2019, kell 01:55
• LIVONIA
  | Lipp = Eesti | Reeder = [[Eesti Mereinstituut]]
  7 KB (810 sõna) - 10. august 2021, kell 20:40
• LEMBIT (allveelaev)
  ...T''' (vette lastud 7. juulil 1936) on üks kahest [[allveelaev]]ast mille Eesti Vabariik tellis enne Teist maailmasõda Inglismaalt. Teine allveelaev [[KAL ...palju samasuguseid detaile ja sõlmi, nagu olid ka Inglise laevadel, kuid Eesti allveelaevad on siiski unikaalsed, ehitatud individuaalprojekti järgi. Tä
  11 KB (1312 sõna) - 6. september 2016, kell 12:26
• MUHUMAA (parvlaev)
  | Lipp = Eesti | Ristiema = Marii Keerd<br>Marja Martes<ref>Risto Berendson. Eesti laevad rõõmustavad tuhandeid sakslasi. Postimees, 20. august 2015</ref>
  4 KB (394 sõna) - 8. jaanuar 2019, kell 02:05
• Merematus
  ...etada kangelaste maailma Valhallasse. Arvatavasti toimisid nii ka muistsed eesti meresõitjad.
  2 KB (287 sõna) - 18. veebruar 2015, kell 18:14
• PKL
  | Tegutsemispiirkonnad = Eesti ja Läti sadamad '''PKL''' oli Eesti laevakompanii, mis osutas pukseerimisteenuseid. 1992. aastal asutatud [[ree
  1 KB (161 sõna) - 17. juuni 2016, kell 00:43
• Paaristraalimine
  ...ja vaieriga paaristraalimine, mis pärineb aastast 1948. Seda kasutavad ka Eesti kalurid räime- ja kilupüügil Läänemerel. ...ri kuni kaabliteni uuesti pardale ja võtab alumise kaabli lahti. Mõlemad laevad ühendavad oma alumised kaablid ja vaierid, kinnitavad ühenduskohta pearas
  1 KB (196 sõna) - 23. mai 2016, kell 01:25
• Parvlaev
  ...parvlaevadel on tavaliselt [[jääklass]] 1A või 1A Super, mistõttu need laevad vajavad talvel väga harva [[jäämurdja]] abi ning saavad paremini sõidup ==Eesti parvlaevad==
  3 KB (462 sõna) - 6. juuni 2019, kell 00:30
• Praam
  ...ainult tekil.<ref>[[Mereleksikon]] / Juhtivtoimetaja O. Luhaveer. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1996. ISBN 5899000376</ref> ...õhjendab oma võrguaadressi praamid.ee valikut ka riiklik [[reeder]] [[TS Laevad]].<ref>[[Madli Vitismann]]. [http://arvamus.postimees.ee/3941079/madli-viti
  2 KB (237 sõna) - 22. mai 2022, kell 20:33
• REET
  | Lipp = Eesti | Reeder = Eesti Piirivalve
  3 KB (368 sõna) - 21. jaanuar 2020, kell 02:39
• REGULA
  | Lipp = Eesti (1997-...) <br>Rootsi (1971-1997) | Reeder = [[TS Laevad]] OÜ
  4 KB (419 sõna) - 6. august 2021, kell 00:52
• Rajameeter
  ...laevaliinil]</ref><ref>[https://www.praamid.ee/teenuste-tuuptingimused/ TS Laevad. Teenuste tüüptingimused]</ref>.
  2 KB (249 sõna) - 11. mai 2023, kell 00:25
• Reisilaev
  ==Eesti reisilaevareedereid== *[[TS Laevad]]
  2 KB (201 sõna) - 6. juuni 2019, kell 00:23
• Saaremaa Laevakompanii
  '''Saaremaa Laevakompanii''' on 1992. a asutatud Eesti laevandusettevõte, mille põhitegevusala on reisijavedu saarte laevaliinid ...parvlaev)|MUHUMAA]] kiilutseremoonia peeti 21. mail 2008 Leedus Klaipedas, Eesti lipp heisati 8. märtsil 2010 [[Fiskerstrand Werft]]is Norras. 15. märtsil
  7 KB (843 sõna) - 8. jaanuar 2019, kell 01:58
• Scandinavian Shipping Gazette
  ...põhjalikumalt samal aastal Läänemeremaade laevaomanike uusi laevu, sh 8 Eesti laevaomanike tellimusel ehitatud laeva.
  1 KB (172 sõna) - 4. jaanuar 2020, kell 02:15
• Suurtükilaev
  [[Pilt:Lembit1918-1927a.jpg|thumb|Eesti mereväe suurtükilaev [[LEMBIT]]|400px]] ...hkedes relvastati sageli sobivaid tsiviillaevu, klassifitseerides sellised laevad suurtükilaevadeks.
  7 KB (831 sõna) - 24. juuni 2018, kell 13:18
• TASUJA
  {{See artikkel|räägib Eesti mereväe endisest tuukri- ja toetuslaevast TASUJA; 1910. aastal ehitatud sa | Lipp = Eesti (2006-…)<br>Taani (1978-2004)
  14 KB (1660 sõna) - 24. märts 2018, kell 00:53
• Tallink
  | Asutajad = Eesti Merelaevandus ja<br>Palkkiyhtymä Oy | Tegutsemispiirkonnad = Eesti, Soome, Rootsi ja Läti
  19 KB (2390 sõna) - 12. juuli 2020, kell 00:27
• Tallinn-Helsingi laevaliin
  7. juulil 1965 alustas [[Eesti Merelaevandus]]e [[reisilaev]] [[VANEMUINE]] liiklust Tallinn-Helsingi liin ...iselt rühmas ning neid ei lastud Tallinna vanalinnast kaugemale Eestisse. Eesti poolelt oli reisijaid kõigest 1% reisijate koguarvust.
  4 KB (498 sõna) - 24. juuli 2015, kell 01:22
• Tallinna Sadam
  | Töökeel(ed) = eesti | Tütarettevõtted = [[TS Shipping]]<br>[[TS Laevad]]
  2 KB (248 sõna) - 23. juuni 2018, kell 01:03
• UGANDI
  | Lipp =Eesti (2009-...)<br>Ühendkuningriigi (1992-2009) }}'''EML Ugandi M315''' on [[Eesti merevägi|Eesti Vabariigi Merejõudude]] [[miinijahtija]]. [[Laev]] sai nime kunagise muina
  3 KB (288 sõna) - 18. veebruar 2015, kell 18:55
• VIIRE
  ...aastail 1999-2009. VIIRE kuulus suuremasse Superflex-laevaseeriasse, need laevad ei pidanud sadamast väljudes ümber pöörama. [[Kategooria:Eesti reisilaevad]]
  2 KB (225 sõna) - 18. veebruar 2015, kell 18:55
• Vello Mäss
  ...artus) on eesti [[kapten]] ja allveearheoloog. Ta oli aastatel 1988-2018 [[Eesti Meremuuseum]]i teadur ja [[uurimislaev]]a [[MARE]] [[kapten]]. Pensionil 20 ...hitöö kõrvalt allveearheoloogilisi uuringuid. 1988. aastal asus tööle Eesti Meremuuseumi allveearheoloogiaosakonna juhatajana, jätkates tegelemist lae
  8 KB (931 sõna) - 26. mai 2022, kell 15:10
• Viking Line
  | Tegutsemispiirkonnad = Soome, Rootsi ja Eesti ...tted = Viking Line Skandinavien AB<br>Viking Rederi AB <br>OÜ Viking Line Eesti <br>Viking Line Finnlandverkehr GmbH <br>Viking Line Buss Ab
  3 KB (361 sõna) - 10. august 2019, kell 01:43
• Veeteede Amet
  | Töökeel(ed) = eesti ...iidu õigusaktidest, rahvusvaheliste konventsioonide ja lepingute, millega Eesti Vabariik on ühinenud, nõuetest, Vabariigi Valitsuse määrustest ja korra
  18 KB (2076 sõna) - 31. oktoober 2021, kell 01:22
• Kihnu Veeteed
  ...eed''' on Eesti [[reeder|laevakompanii]], mis veab reisijaid ja sõidukeid Eesti väike[[saar]]te ja mandri vahet. Kihnu Veeteed peab ühendust kuue väikes ...rvlaev || align="Center"| 2009 || OÜ Reval Shipbuilding || Tallinn/Tartu, Eesti || align="Center"| 2009-… || Laaksaare-Piirissaar ||
  72 KB (8518 sõna) - 11. märts 2021, kell 15:15
• Tähestik
  ''Läbiva suurtähega märksõnad on laevad (nt. '''[[ABRUKA (laev)|ABRUKA]]''' on laev ja '''[[Abruka]]''' on muu, ant * [[AHTI]] (laevad: kalalaev, jõelaev, mootorpurjekas , abilaev)
  129 KB (14 343 sõna) - 21. juuni 2023, kell 00:37
• Rein Albri
  ...1946 Järva-Jaani) on [[laev]]a külmutusseadmete insener-mehaanik, [[TTÜ Eesti Mereakadeemia]] õppejõud, merendustegelane. ...Mereakadeemia külmatehnika insener-mehaaniku erialal, olles samal ajal ka Eesti Mereakadeemia külmatehnika õppetooli lektor. Lisaks õpingutele on ta lä
  5 KB (548 sõna) - 15. veebruar 2024, kell 00:41
• Mart Saarso
  ...apteniametis]]'''Mart Saarso ''' (sündinud 26. septembril 1963 Raplas) on Eesti merendustegelane ja [[jahtkapten]]. *1999 lõpetas Eesti Merehariduskeskuse kipper-mehaanikuna
  5 KB (534 sõna) - 31. jaanuar 2024, kell 22:04
• Arno Kask
  ...tagasi Eestisse, kirjutas vastava avalduse ja novembris 1954 toodi ta üle Eesti Riiklikku Merelaevandusse, kus ta jätkas laevajuhina: *alates 1967. aastast [[Eesti Merelaevandus]]e ülema asetäitja laevastiku ekspluatatsiooni alal
  8 KB (1118 sõna) - 31. juuli 2017, kell 12:35
• Pilsivesi
  ...dlike konventsioonide nõudeid peavad täitma kõik Läänemerre sisenevad laevad. .... Läheb, L. Laks. Laeva abimehhanismid, seadmed ja süsteemid. Tallinn, [[Eesti Mereakadeemia]], 2014. ISBN 978-9985-57-3
  3 KB (382 sõna) - 15. märts 2019, kell 00:47
• Vene Mereregister
  ...damatesse Vene Mereregistri tunnistustega laevad kaotavad õiguse siseneda Eesti sadamaisse]. [[Transpordiamet]]i pressiteade 12. oktoobril 2022</ref>
  2 KB (147 sõna) - 25. oktoober 2022, kell 00:35
• Laevasüsteemid
  ...ja normaalsed olmetingimused meeskonnale ning nendega on varustatud kõik laevad, sõltumata laeva tüübist ja otstarbest. ...b]], Jaan Läheb, Lauri Laks. Laeva abimehhanismid, seadmed ja süsteemid. Eesti Mereakadeemia, Tallinn, 2014. ISBN 978-9985-808-57-3.
  4 KB (495 sõna) - 18. veebruar 2016, kell 00:40
• Diiselmootor
  *tuumajõuseadmetega laevad, mis on kasutuses vaid üksikute suurriikide sõjalaevastikes suurte [[lenn *[[Heino Punab]].Laeva jõuseadmed. Eesti Mereakadeemia 2008. ISBN 978-9985-808-351.
  13 KB (1725 sõna) - 24. veebruar 2016, kell 04:10
• Arvi Nordmann
  ...]]as ja hiljem, peale mitmeid reorganiseerimisi, [[Ookean (tootmiskoondis)|Eesti Kalatööstuse Tootmiskoondises "Ookean”]]. *Aastail 1992-2010 töötas [[Eesti Merehariduskeskus]]es ja [[Eesti Mereakadeemia]]s raadiotehnika kateedri juhatajana, pärast selle eriala su
  5 KB (489 sõna) - 19. märts 2016, kell 02:20
• Kalapüük
  ...eringapüügile) Põhja-Atlandile 1932. aastal. 1980. aastate lõpul andis Eesti kalasaagi üldkogusest üle ¾ kalapüük [[Atlandi ookean|Atlandi]] ja [[V ...80 hobujõult 1950. aastail 300 hobujõuni, laevad töötavad aasta ringi. Eesti Läänemere traallaevastik on kuulunud algselt tervenisti [[kalurikolhoos]]
  5 KB (669 sõna) - 23. juuli 2016, kell 00:48
• LEIGER
  | Lipp = Eesti | Reeder = TS Laevad
  3 KB (285 sõna) - 12. aprill 2017, kell 00:29
• WAMBOLA
  {{See artikkel|räägib Eesti mereväe tuukri- ja toetuslaevast WAMBOLA; 1959. aastal ehitatud samanimeli | Lipp = Eesti (2006-…)<br>Taani (1978-2004)
  12 KB (1386 sõna) - 6. november 2016, kell 21:37
• Roman Matkiewicz
  '''Roman Matkiewicz''' (27. veebruar 1966, kuuenda põlvkonna tallinlane) on Eesti kunstnik (marinist, karikaturist ja raamatute illustreerija). ...lo ning lõpetas ka Tallinna Lastekunstikooli. Alates 1988. aastast õppis Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis, lõpetades 1994. aastal Tallinna Kunstiülikoo
  10 KB (1072 sõna) - 13. märts 2023, kell 09:44
• TÕLL
  | Lipp = Eesti | Reeder = TS Laevad
  2 KB (250 sõna) - 2. august 2021, kell 01:46
• Roland Leit
  ...uar 2017) oli [[kapten]], [[mereväekapten]], taasloodud [[Eesti merevägi|Eesti mereväe]] esimene ülem. ...ee oli sõjajärgne esimene lend. Õppimise ajal oli meresõidupraktikal [[Eesti Merelaevandus]]e mootorpurjekal JUHAN, [[aurulaev]]al AURANIA ja Arhangelsk
  3 KB (424 sõna) - 26. oktoober 2019, kell 21:56
• TIIU
  | Lipp = Eesti | Reeder = TS Laevad
  2 KB (241 sõna) - 12. aprill 2017, kell 23:44
• PIRET
  | Lipp = Eesti | Reeder = TS Laevad
  2 KB (234 sõna) - 17. aprill 2017, kell 01:14
• TS Laevad
  | Organisatsiooni/asutuse/ettevõtte nimi = TS Laevad OÜ | Tegutsemispiirkonnad = Lääne-Eesti
  1014 baiti (111 sõna) - 12. september 2017, kell 00:25
• Gaasiturbiin
  ...irlaev]]ade laialdasema kasutuselevõtuga paljudel [[laevaliin]]idel. Need laevad on ette nähtud reisijate ja autode veoks kiirusega 40 [[sõlm (kiirusühik ...tõenäoline. Kiirlaevad ja [[reisilaev|reisi-]] ([[kruisilaev|kruiisi-]])laevad on erandlikud selle poolest, et nende puhul pole jõuseadme ökonoomsus ain
  14 KB (1397 sõna) - 28. oktoober 2017, kell 00:47
• Verner Puurand
  ''' Verner Puurand ''' (14. september – 12. juuni 1983) oli Eesti mereväeohvitser, mereväekapten ja eksiilvalitsuse minister. ==Teenistus Eesti väes==
  16 KB (1749 sõna) - 2. veebruar 2018, kell 11:12
• Politsei- ja Piirivalveameti laevastik
  | Tegutsemispiirkonnad = Eesti merealad ===Laevad===
  1 KB (155 sõna) - 20. august 2018, kell 21:28
• Laeva jõuseade
  Turbiinpeajõuseadmetega laevad varustatakse reverseerimiseks tavaliselt madalsurveturbiini sisseehitatud t *Heino Punab. Laeva jõuseadmed. Eesti Mereakadeemia, 2008. ISBN 978-9985-808-351
  4 KB (357 sõna) - 26. veebruar 2019, kell 13:53
• Laevaklass
  ...atakse tavaliselt seeria esiklaeva nime järgi. Ühte laevaklassi kuuluvad laevad on [[sõsarlaev]]ad. ...aevatüüp. Näiteks [[Eesti merevägi|Eesti mereväe]] [[Sandown-klass]]i laevad on laevatüübilt [[miinijahtija]]d, kuid varem olid teenistuses [[Lindau-k
  548 baiti (75 sõna) - 4. aprill 2019, kell 02:01
• Jaan Läheb
  ...mai 1940 Muhumaa) on [[laev]]a [[vanemmehaanik]], mehaanikainsener, [[TTÜ Eesti Mereakadeemia]] õppejõud, merendustegelane. *1961 – 1979 Eesti Merelaevanduses ametikohtadel laeva [[motorist]]ist vanemmehaanikuni piiram
  3 KB (322 sõna) - 15. oktoober 2019, kell 01:09
• RUSSALKA
  | Leiti = Eesti Meremuuseumi uurimislaev MARE leidis vraki 22. juulil 2003 ...vihm, mis nähtavuse sel määral rikkus, et algselt koos sõitma pidanud laevad teineteise silmist kaotasid.
  8 KB (1072 sõna) - 7. detsember 2019, kell 02:30
• Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing
  | Organisatsiooni/asutuse/ettevõtte nimi = Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing | Tegutsemispiirkonnad = Eesti
  7 KB (707 sõna) - 30. jaanuar 2020, kell 00:11
• Pilsivee separaator
  Laevad peavad olema varustatud seadmetega väljapumbatava puhastatud pilsivee naft .... Läheb, L. Laks. Laeva abimehhanismid, seadmed ja süsteemid. Tallinn, [[Eesti Mereakadeemia]], 2014. ISBN 978-9985-57-3...
  5 KB (604 sõna) - 23. märts 2020, kell 01:43
• Eesti Rannavalve
  | Organisatsiooni/asutuse/ettevõtte nimi = Eesti Rannavalve | Asutajad = Eesti Veeteede Amet
  3 KB (294 sõna) - 29. märts 2020, kell 01:43
• MARDUS
  * 1920. a tõsteti PSKOV Eesti meremeeste poolt üles ja nimeks sai ta SORKHOLM. * 1924. a suvel asus Eesti merevägi uuesti miine välja traalima. Kuna suur osa Vabadussõja aegseid
  5 KB (568 sõna) - 17. september 2021, kell 12:21
• MEEME
  | Pildiallkiri = Eesti Mereväe suurtükilaev MEEME 1923. a ...ava jõesuus Eesti mereväelaste sõjasaagiks. Laev mehitati samal päeval Eesti mereväelastega ja saadeti Merejõudude juhataja [[Johan Pitka]] käsul Dau
  7 KB (1013 sõna) - 22. september 2021, kell 09:27
• LAINE
  ...tschild]]i ettepanekul kinnitati laeva uueks nimeks LAENE ning sellest sai Eesti esimene [[Sõjalaev|sõja-]] ja piirivalvelaev. ...uurtükist hoiatuslask. Peale hoiatuslasku SEVERNAJA KOMMUNA peatus. Kuna Eesti oli Venemaaga sõjas, kuulutati laev priisiks. Laevale pandi eestlastest me
  9 KB (1136 sõna) - 2. detsember 2021, kell 02:14
• SULEV (torpeedopaat)
  ...ema Belgia sadamaist [[Põhjameri|Põhjamerel]] ja Pas de Calais' väinas. Laevad olid 110-tonnise veeväljasurvega ning relvastatud ühe 50 mm kahuriga ja k ...is (praegu Elblag Poolas) 24-laevaline seeria uusi väikesi torpeedopaate. Laevad said seeriatähiseks A II ja hakkasid kandma tähistusi A 26 kuni A 49. Nen
  9 KB (1218 sõna) - 14. detsember 2021, kell 01:57
• TASUJA (pukser-jäämurdja)
  ...öriks sai mitšman Rudolf Gildemann. Nädal hiljem alustas ta koos teiste Eesti sõjalaevadega Liivi lahel sõjategevust Landeswehri vastu. 1919. aasta 29. ...ja temast sai jälle jäämurdja, kuna kõik võimsamad jäämurdjad olid Eesti vetest ära viidud.
  7 KB (869 sõna) - 14. detsember 2021, kell 20:48
• Hugo Maide
  [[Pilt:Maide_Hugo.jpg|thumb|right|300px|Tootmiskoondise Eesti Kalatööstus peadirektor Hugo Maide oma kabinetis 1982. aastal.]] '''Hugo Maide''' (26. mai 1932 Tallinn – 3. märts 2020) oli Eesti kalandus- ja [[merendus]]tegelane.
  3 KB (394 sõna) - 25. mai 2022, kell 00:25
• Tiit Jõgi
  |}'''Tiit Jõgi''' (9. september 1960 Leisi, Saaremaa) on Eesti [[kapten]] ja laevamudelite ehitaja. * 2000 lõpetas Eesti Mereakadeemia laevajuhtimise eriala
  4 KB (537 sõna) - 24. aprill 2024, kell 14:42