Poontõke
Poontõke ehk poomtõke (hollandi boom ’puu, palk’; vene боновое заграждение) on tõke sadama, reidi, silla, jõesuu vms. kaitseks vaenlase ujuvmiinide, torpeedokaatrite ja allveelaevade vastu, nüüdisajal peamiselt õli levimise vastu veepinnal.
Poontõke tehti varem palkidest või metallujukeist, mis ühendati kettidega ning võidi varustada esileulatuvate metallteravikega; allveelaevade poontõke varustati rippuva metallvõrguga.
Eestis kasutasid poontõket venelased 1704 Emajõel Rootsi laevastiku vastu (Peipsi sõjalaevastik) ja 1940 Tallinna lahel. Nüüdisaegsed õli tõkestamise poontõkked koostatakse ujuvatest segmentidest.
|
See artikkel on kirjutatud 1996. aasta Mereleksikoni põhjal. |
Tänapäeval võib õlitõrje korral vaja minna järgmisi tõkete liike: püsiõlitõke (statsionaarne õlitõke), teisaldatav õlitõke, ujuv õlitõke, pneumaatiline õlitõke (suruõhu õlitõke, mulltõke), seintõke, imav õlitõke, madalvee õlitõke.
