Lehekülje Reo- ja heitveesüsteem lähteteksti vaatamine

'''Reo- ja heitveesüsteem''' on [[laev]]a üldsüsteem, mille eesmärk on ekspluatatsioonis tekkiva mineraalseid, orgaanilisi ja bakteriaalseid saasteaineid sisaldavate reo-, olme- ja majandusheitvee (edaspidi heitvete) töötlemine ja kahjutustamine (puhastamine) ning laevalt eemaldamine.

Heitvete laevadel töötlemise, kahjutustamise ja eemaldamise nõudeid ja tingimusi reguleerib laevade merereostust piirav rahvusvaheline konventsioon [[MARPOL|MARPOL 73/78]], kuid eri riikides kehtestatud keskkonnakaitse normatiivide ja rahvusvaheliste kokkulepetega võivad [[maailmameri|maailmamere]] eri piirkondades kehtida rangemad nõuded kui konventsioonis sätestatud.

Eristatakse kaht liiki laevade heitveesüsteeme:
*kogumine kogumispaakidesse edasiseks üleandmiseks kaldale või ujukkogumisvahendile                                                                                                 
*töötlemine ja kahjutustamine laeval edasiseks pumpamiseks merre, eraldatud tahke või vedela jäägi põletamine jäätmepõletusahjudes (insineraatorites) või säilitamisega laevas üleandmiseni kaldale.

==Kogumissüsteem==
'''Kogumissüsteemi''' puhul juhitakse heitveed püstikute ja magistraaltorustike kaudu kogumispaaki, mis on varustatud signaalseadmega nivooanduriga, õhutoruga (väljaviiguga laeva korstnasse või masti), tehniliste vahenditega heitmete lagunemisprotsessi kiirendamiseks (suruõhu või steriliseerivate kemikaalide lisamine) ja seadmetega paagi puhastamiseks settest, pesemiseks ja aurutamiseks. Torustik ja kogumispaak on valmistatud korrosioonikindlast materjalist (enamasti roostevabast terasest).

Kogutud heitvesi antakse üle kaldale või ujukkogumisvahendile pumbaga tühjendustorustiku kaudu, mille väljaviigud on laeva mõlemas [[parras| pardas]]. Kuna kogumispaak peab arvtuslikult mahutama heitvett ca 150 l inimese kohta ööpäevas, on kogu kogumissüsteemi suurus märkimisväärne ja seetõttu on süsteemi otstarbekas kasutada regulaarseid, suhteliselt lühikesi reise sooritavatel reisi- ja [[kaubalaev]]adel.

==Heitvee töötlemine==
Pikemate reiside ja suure hulga inimeste puhul on otstarbekas kasutada heitvete töötlemist laeva seadmetega puhastusastmeni, mis ei kahjusta keskkonda ja lubab pumbata need merre mistahes piirkonnas.

Heitvete töötlemine laeval võib toimuda mitmel erineval viisil: keemilise töötlemisega heitveed steriliseeritakse, muudetakse lõhnavabaks ja värvituks; bioloogilise töötlemisega lagundatakse heitvees sisalduvad orgaanilised ühendid aeroobsete bakterite elutegevuse tulemusena süsihappegaasiks ja mitteorgaanilisteks aineteks. Kasutatkse veel füüsikalis-keemilist, elektrokeemilist ja termilist heitvete töötlemise moodust.

Kõigi nimetatud töötlemisviiside puhul eraldatakse heitveest tahked osakesed, mis purustatakse, töödeldakse ühel või mitmel loetletud viisidest ja seejärel eemaldatakse üle parda, põletatakse insineraatoris või säilitatakse laeval üleandmiseni kaldale. Puhastatud ja desinfitseeritud vesi pumbatakse merre.

Puhastusseadmed, milles kasutatakse aeroobseid baktereid, peavad alati töötama ettenähtud režiimil, sest vastasel juhul bakterikultuur hävib toidupuuduse, hapnikupuuduse või vale temperaruuri tõttu.

==Heitvee töötlemise näide==
[[Pilt:RVPS.png|thumb|right|Heitvee puhastusseade NEPTUMATIC]]
Tänapäeva laevadel on heitvete puhastusseadmed automatiseeritud mitmeastmelised moodulagregaadid. Näidisena on artiklile lisatud Rootsi “Neptumatic” puhastusseadme põhimõtteskeem, kus füüsikalis-keemiline ja bioloogiline heitvee  töötlemine toimub kolmes puhastusastmes.

Puhastusseadme '''esimene aste''' on kogumispaak, kus läbi jämefiltri suunatud heitvee tahked osakesed peenestatakse pump-purustiga ja pumbatakse läbi peenfiltri seadme teise puhastusastme paisupaaki.

'''Teises puhastusastmes''' tsirkuleerib (ajaliselt reguleeritavalt, tavaliselt ca 20 min kestel) heitvesi ringluspumba toimel paisupaagi ja survepaagi vahel, läbides ka ejektori, mille kaudu imetakse süsteemi õhku. Ringlusprotsessis toimub heitvee intensiivne aereerimine ja aeroobsete bakterite mõjul heitvees sisalduvate kahjulike ja toksiliste ainete lagundamine ning oksüdeerumine kahjutuks süsihappegaasiks ja mitteorgaanilisteks aineteks. Osa ringluses õhuga rikastatud veest suunatakse tagasi kogumispaaki, milles soodustatakse ühendite esialgset lagundamist ja oksüdeerumist juba enne puhastusseadme teise astmesse jõudmist.

Pärast ringluskontuuri läbimist suunatakse heitveed selitamispaaki ('''kolmas puhastusaste'''), lisades puhastatavale veele fokulenti, mis soodustab vees sisalduvate hõljuvate tahkete osakeste õhumullikeste ja üksteise külge kleepumist, moodustades sellega õhumullide mõjul pinnale kerkivaid helbeid, mis eemaldatakse kraaptransportööriga tahkete jääkainete kogumispaaki, kust pärast kuivatamist eemaldatakse ejektoriga üle parda.

Puhastatud ja selitatud vesi koguneb puhastatud vee  mahutisse, mille täitumisel pumbatakse vesi üle parda või suunatakse korduvkasutusse tualettide loputusveena. Vajadusel desinfitseeritakse vesi lisaks veel desinfitseerivate kemikaalidega. Töötlemise käigus tekkiv süsihappegaas eemaldatakse tõmbventilatsiooniga atmosfääri.

Kogu puhastusseade töötab automaatrežiimil.

Autorid:
*[[Jüri Kask]]
*[[Heino Punab]]

==Allikad==
[[Heino Punab]] J.Läheb, L.Laks. Laeva abimehhanismid, seadmed ja süsteemid. Tallinn, Eesti Mereakadeemia, 2014. ISBN 978-9985-57-3

[[Kategooria:Laevasüsteemid]]