Erinevus lehekülje "Auru-gaasijõuseade" redaktsioonide vahel
(New page: '''Auru-gaasijõuseade''' on kombineeritud soojusjõuseade, milles on korraga kaks töötavat ainet (termodünaamilist keha) – kütusepõlemisgaas ja veeaur. Auru-gaasijõuseadme põhio...) |
(kategooria) |
||
| (ei näidata 2 kasutaja 2 vahepealset redaktsiooni) | |||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
| − | '''Auru-gaasijõuseade''' on kombineeritud soojusjõuseade, milles on korraga kaks töötavat ainet (termodünaamilist keha) – kütusepõlemisgaas | + | '''Auru-gaasijõuseade''' on kombineeritud soojusjõuseade, milles on korraga kaks töötavat ainet (termodünaamilist keha) – kütusepõlemisgaas ja veeaur. |
| + | |||
| + | Auru-gaasijõuseadme põhiosad on gaasi- ja [[auruturbiin]], mis töötavad rööbiti, ning neid siduv aurugeneraator, mille kolle on ühtlasi gaasiturbiini põlemiskamber. Kompressorist väljuv õhk suundub kütusega rööbiti aurugeneraatori koldesse. Aurugeneraatori küttepindadest temperatuuril 700—850 °C väljuv põlemisgaas läheb gaasiturbiini; küttepindades tekkiv aur suundub auruturbiini ning veeldub pärast sealt väljumist kondensaatoris. Peamise osa (75—80%) auru-gaasijõuseadme kasulikust võimsusest annab auruturbiin. Auru-gaasijõuseadme rakendamine võimaldab suurendada soojusseadme kasutegurit, sest gaasiturbiini siseneva põlemisgaasi temperatuut on auruturbiini suunduva auru temperatuurist kõrgem ning auruturbiinist väljuva auru temperatuur on omakorda gaasiturbiinist väljuva põlemisgaasi temperatuurist madalam. | ||
Eesti Nõukogude Entsüklopeedia 1. kd, lk 374, Tallinn 1985 | Eesti Nõukogude Entsüklopeedia 1. kd, lk 374, Tallinn 1985 | ||
| + | |||
| + | [[Kategooria:Laeva jõuseadmed]] | ||
Viimane redaktsioon: 11. juuli 2015, kell 00:54
Auru-gaasijõuseade on kombineeritud soojusjõuseade, milles on korraga kaks töötavat ainet (termodünaamilist keha) – kütusepõlemisgaas ja veeaur.
Auru-gaasijõuseadme põhiosad on gaasi- ja auruturbiin, mis töötavad rööbiti, ning neid siduv aurugeneraator, mille kolle on ühtlasi gaasiturbiini põlemiskamber. Kompressorist väljuv õhk suundub kütusega rööbiti aurugeneraatori koldesse. Aurugeneraatori küttepindadest temperatuuril 700—850 °C väljuv põlemisgaas läheb gaasiturbiini; küttepindades tekkiv aur suundub auruturbiini ning veeldub pärast sealt väljumist kondensaatoris. Peamise osa (75—80%) auru-gaasijõuseadme kasulikust võimsusest annab auruturbiin. Auru-gaasijõuseadme rakendamine võimaldab suurendada soojusseadme kasutegurit, sest gaasiturbiini siseneva põlemisgaasi temperatuut on auruturbiini suunduva auru temperatuurist kõrgem ning auruturbiinist väljuva auru temperatuur on omakorda gaasiturbiinist väljuva põlemisgaasi temperatuurist madalam.
Eesti Nõukogude Entsüklopeedia 1. kd, lk 374, Tallinn 1985
