Erinevus lehekülje "Jahiklassid" redaktsioonide vahel
P (5 redaktsiooni) |
(kategooria parandus) |
||
| (ei näidata sama kasutaja üht vahepealset redaktsiooni) | |||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
| − | '''Jahiklassid''' on võrdse või ligikaudselt võrdse suuruse ja võistlusväärtusega [[jaht|jahid]], mis kuuluvad ühte jahiklassi. Jahiklassid jagunevad ehituslikult ühtlus- ehk monotüüpklassideks, piir- ja vabaklassideks. Jahtide liigitus-, ehitus- ja mõõtmismäärused jahikujundajate, -ehitajate ja -omanike kõikelubatavust. Rangeimad on ühtlusklassijahtide määrused, seetõttu sõltuvad võistluse tulemused pigem võistlejast kui jahist. Piirklassidele on kehtestatud paljudele mõõtmetele, vabaklassides vaid vähestele piirangud, mis võimaldab ehitada erinevate käiguomadustega jahte. Leviku ja riikidevahelise tunnustuse järgi jagunevad jahid riigi- (rahvus-) ja riikidevahelisteks (rahvusvahelisteks) klassideks. IYRU loeb riikidevaheliseks jahiklassiks sellise, mis on levinud vähemalt kuues riigis ning millest võistlustel osaleb kiiljahtidest üle 200, svertpaatidest üle 800 ja purjelaudadest üle 1500 aluse. Kui jahiklassi levik aheneb, võib IYRU riikidevahelise klassi nimetuse ära võtta. Riikidevaheliste jahiklasside seast valib IYRU olümpiaklassid. Riikidevahelised klassid moodustavad nn riikidevahelised klassiliidud ülesandega koos IYRU-ga jahiklassi juhtida ning arendada. | + | '''Jahiklassid''' on võrdse või ligikaudselt võrdse suuruse ja võistlusväärtusega [[jaht|jahid]], mis kuuluvad ühte jahiklassi. |
| + | |||
| + | Jahiklassid jagunevad ehituslikult ühtlus- ehk monotüüpklassideks, piir- ja vabaklassideks. Jahtide liigitus-, ehitus- ja mõõtmismäärused jahikujundajate, -ehitajate ja -omanike kõikelubatavust. | ||
| + | |||
| + | Rangeimad on ühtlusklassijahtide määrused, seetõttu sõltuvad võistluse tulemused pigem võistlejast kui jahist. Piirklassidele on kehtestatud paljudele mõõtmetele, vabaklassides vaid vähestele piirangud, mis võimaldab ehitada erinevate käiguomadustega jahte. | ||
| + | |||
| + | Leviku ja riikidevahelise tunnustuse järgi jagunevad jahid riigi- (rahvus-) ja riikidevahelisteks (rahvusvahelisteks) klassideks. IYRU loeb riikidevaheliseks jahiklassiks sellise, mis on levinud vähemalt kuues riigis ning millest võistlustel osaleb kiiljahtidest üle 200, svertpaatidest üle 800 ja purjelaudadest üle 1500 aluse. Kui jahiklassi levik aheneb, võib IYRU riikidevahelise klassi nimetuse ära võtta. Riikidevaheliste jahiklasside seast valib IYRU olümpiaklassid. Riikidevahelised klassid moodustavad nn riikidevahelised klassiliidud ülesandega koos IYRU-ga jahiklassi juhtida ning arendada. | ||
{{mereleksikon}} | {{mereleksikon}} | ||
| − | + | [[Kategooria:Purjejahtide ehitus]] | |
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | [[Kategooria: | ||
Viimane redaktsioon: 24. juuli 2015, kell 06:05
Jahiklassid on võrdse või ligikaudselt võrdse suuruse ja võistlusväärtusega jahid, mis kuuluvad ühte jahiklassi.
Jahiklassid jagunevad ehituslikult ühtlus- ehk monotüüpklassideks, piir- ja vabaklassideks. Jahtide liigitus-, ehitus- ja mõõtmismäärused jahikujundajate, -ehitajate ja -omanike kõikelubatavust.
Rangeimad on ühtlusklassijahtide määrused, seetõttu sõltuvad võistluse tulemused pigem võistlejast kui jahist. Piirklassidele on kehtestatud paljudele mõõtmetele, vabaklassides vaid vähestele piirangud, mis võimaldab ehitada erinevate käiguomadustega jahte.
Leviku ja riikidevahelise tunnustuse järgi jagunevad jahid riigi- (rahvus-) ja riikidevahelisteks (rahvusvahelisteks) klassideks. IYRU loeb riikidevaheliseks jahiklassiks sellise, mis on levinud vähemalt kuues riigis ning millest võistlustel osaleb kiiljahtidest üle 200, svertpaatidest üle 800 ja purjelaudadest üle 1500 aluse. Kui jahiklassi levik aheneb, võib IYRU riikidevahelise klassi nimetuse ära võtta. Riikidevaheliste jahiklasside seast valib IYRU olümpiaklassid. Riikidevahelised klassid moodustavad nn riikidevahelised klassiliidud ülesandega koos IYRU-ga jahiklassi juhtida ning arendada.
|
See artikkel on kirjutatud 1996. aasta Mereleksikoni põhjal. |
